IlseV kirjutas:Nagu mäletaks, et olen kunagi „Kellavärgiga apelsini“ lugeda püüdnud, aga ju siis ei õnnestunud, sest nüüd alustasin uuesti. Ja pean tõdema, et peaaegu võrdselt pooleks lugemisega, otsin sõnade tähendust Nadsatist, kuigi mõnda sõna oma väga minimaalsest vene keele sõnavarast suudan isegi tuletada. Järjega olen veel üsna alguses, aga juba ootan viimast peatükki, mida filmis vist kuulu järgi ei ole kajastatud. Algus on filmiga samaväärselt hea, mis annab kõvad plusspunktid ka viimasele.
Mul kulusid need sõnad üsna kiirelt kõik pähe sisse, kuigi vene keelega pole just sinasõber, ja mäletamist mööda sai juba enne poole peale jõudmist vabalt ilma taga oleva sõnastiku abita lugeda - esmakordselt ilmuvad sõnad siis väljaarvatud.
Ise lõpetasin just Vonneguti Hookuspookuse. Polnud just satiirimeistri parim töö, kuigi mulle selle paljukirutud kibestunud misantroopia istus - lugu ise, olgugi, et oligi mõeldud üsna kaootilisena, jooksis üle kivide ja kändude.
Nüüd võtsin käsile ennist poolelijäänud Umberto Eco Roosi nime. Kuna teadmised ristiusu ajaloost ja võimuvõitlustest selle kiriku ümber on üsna piiratud, siis on ka raamat paras pähkel. Noh, keskaega asetatud detektiiviloona võib teda ka muidugi nautida, kuigi proovin maksimumi välja pigistada.