Raamatud

[Jussu]

Kafka - "Verwandlung" ehk siis "Metamorfoos" vist eestikeeli.

Keeleliselt mõnusam kui näiteks Hesse originaalkeeles, kuid sisult Kafka nagu Kafka ikka - lummavalt ängistav.

//Just lõpetasin Jim Smith'i raamatu Tarantinost ja tema erinevatest tegemistest kinomaailmas. Üsna konkreetne ülevaade, sellest kuidas tema filmid ja tegelaskujud oma alguse said, millisteste linateostest ta vastavaid detaile "varastanud" on, kuidas kriitikud tema loomingule reageerinud on ja palju muud huvitavat. Soovitan.

[Ralf]

Mind "Metamorfoos" ei ängistanud. Kõik need kuidas-suhtutakse-normi-eiramisse metafoorid olid selged, aga raamat oli tobe. Küllaltki ebaintellektuaalne argument, aga ma olen hetkel liiga unine, et paremaid kaarte välja käia. Lähen vaatan "Eagle Eye" ära ja naasen ehk homme, et vastuväitele tugevamat krohvi lisada.

[null]

loen che relulugu. ei tea miks selle ostnud olen.

[Hülss]

Imelik, et siia pole varem postitanud.

Mul on hetkel pooleli:

Vladimir Nabokov'i "Lolita"
Eckhart Tolle "A New Earth"
David Lynch'i "Catching the Big Fish"

Kõik kolm on eestikeelsed väljaanded.

[Jolt]

Loed sa alati samaaegselt mitut raamatut? Ja kuidas see üleüldse töötab? Ma tean, et paljud teevad nii, ise jääksin sedasi vast veidi hätta. Mul seisavad tegevus ja karakterid piisavalt hästi meeles, ent filmid/sarjad/elu, mis paralleelselt käivad... Tundub, et raamat ei saaks sedasi täit tähelepanu, mida ta väärt.
Tunnistan, et vaid ühe raamatu samaaegne lugemine võib veidi tagasihoidvaks muutuda. Igal hetkel ei edene pooleliolev raamat ehk niivõrd kiiresti, kui võiks. Selle tagajärjel viibib järgmiste käsilevõtmine.

Hetkel loen aga "Taeval ei ole soosikuid". Tean, et see on tuttavate meelest Remarque'i parim teos või üleüldse üks lemmikraamatuid. Võibolla tuleb see konks alles veidi hiljem, kuid hetkel on see minu jaoks Remarque'i nõrgim (võrrelduna "Läänerindel muutuseta" ja "Triumfikaarega"). Paljud kirjeldused on... ülepingutatud ja suisa veidi juustused. See võib väga vabalt ka tõlkija süü olla. Idee, tegelased, dialoogid on see-eest sümpaatsed.

[Hülss]

Mitte alati. See oleneb ka mis tüüpi kirjandusega ja kui paksu teosega on tegemist. Mitut ilukirjanduslikku teost küll ei soovita samaaegselt lugeda, just nendel samadel põhjustel, mis mainisid.

Hetkel lihtsalt kukkus nii välja, et kolm raamatut käsil. Nabokov'i "Lolita" on suht õhuke teos. Tolle "Uus Maailm" pole ilukirjandus vaid puhas hingeline otsing, nö self-help book, kuigi see termin on äärmiselt pehmelt öeldud selle raamatu kohta. Väga kerge paari lehe kaupa lugeda, sest raamat on just selle mõttega koostatud. Lynch'i raamatu mediteerimisest, teadvusest ja loovusest sain Jõuludeks, mis on samuti suht õhuke teos ja väga vähese tekstiga.

Neid kolme konkreetset pole raske samaaegselt lugeda, aga kolme mahukat ilukirjanduslikku teost on kohe kindlasti.

[Jolt]

Mul polegi reeglina sellist püsivust, et lugeda mitte-ilukirjandust terve raamatu jagu. Huvi on küll, aga kisub lihtsalt liiga kuivaks - va mõned tõeliselt huvitavad psühholoogiat käsitlevad teosed. Peab vist ka proovima, et kuidas ilukirjandusega samaaegselt istub.

[uussaabas0]

Hiljuti lugesin "Videviku" läbi - no mis teha, ma juba täielik fanaatik ja lugesin selle ühepäevaga läbi. Kavatsen ka järnevad osad läbi lugeda.
Ning nüüd kaks lemmikut juba: Bram Stoker "Dracula" ja Stephenie Meyer "Videvik".

Kuid küsimus kohustuslikku kirjanduse kohta:
Valik raamatuid, 1 läbi lugeda. Mis võiks olla kõige parem/mida soovitate??

K.Rakke "3 printsess"
K.Kõusaar "Ego"
L.Kunnas "Sõdurjumala teener"

[seeru1980]

Ise soovitaksin sulle L.Kunnas "Sõdurjumala teenerit"

[IlseV]

Kohustusliku kirjandusena sai 'Madame Bovary' läbi loetud. Ei saa öelda, et väga meeldis. Kogu see ajastu ei istu eriti.

Aga praegu käsil Anne Enrichti 'Kokkutulemine'.

[Forzelius]

Endal "Nana" pooleli. Enam-vähem on..

[Hülss]

Mul polegi reeglina sellist püsivust, et lugeda mitte-ilukirjandust terve raamatu jagu. Huvi on küll, aga kisub lihtsalt liiga kuivaks - va mõned tõeliselt huvitavad psühholoogiat käsitlevad teosed. Peab vist ka proovima, et kuidas ilukirjandusega samaaegselt istub.

Psühholoogiast rääkides, ma hiljuti komistasin ühe tõelise kullatüki otsa. Jay Carter'i "Vastikud inimesed", mis on väga stimuleeriv ja silmi avav. Hämmastav kuidas u 100 lehe peale on niipalju tarkust kogutud. Soovitaks kindlasti ka Tolle "A New World'i", kuigi see on rohkem vaimsuse poole kalduv. Pole veel lõpuni jõudnud, aga siiani üks olulisemaid raamatuid, mida elu jooksul lugenud.

Mis on su lemmikud psühholoogia teemal ? Tahaks mõne uue varsti ette võtta.

[Jolt]

Paistab, et ma pakkusin oma lugemuse psühholoogia vallas veidi üle. Viimasest ajast suudan peast meenutada vaid kaht raamatut ja üks neist on pseudo-psühholoogiline, st et siiski ilukirjandus. Hiljuti olen rohkem lihtsalt netist vaadanud(http://www.ted.com)-kuulanud(http://www.ylikool.ee).
Nendest, mida meenutada suutsin, oleks esimene aga "Mõjutamise psühholoogia". Väga põnev ja kergesti loetav. Mõttepause on, aga need pole niivõrd pikad, et unustaks raamatu uuesti kätte võtta. Omistasin täiesti uued omadused inimese nimele.
Teine on Fowles'i "Liblikapüüdja". Olen vist siingi juba kilganud, et on ikka hea küll. Lihtsalt mina sain sellest väga palju mõtteainet inimese loomuse üle, kuivõrd palju keegi endale või teistele miskit oma isikust avab. Kui õhkõrnad võivad olla piirid näilise kõigutamatuse ja seesmise murdumise vahel ja palju veel. Seda raamatut on raske ülehinnata.

Vastikud inimesed läheb nimekirja ever expanding list of books to read.

Edit: Väike täpsustus.

[IlseV]

Liblikapüüdja oli jubedalt hea. See, kuidas nad üksteisest nii mööda mõtlesid ja kuidas lugu lõppes, pani mõtlema.

[Hülss]

Suur tänu Jolt, vaatan need järgi.