Suured tänud kõikidele õnnesoovijatele (ülejäänud foorumlased on minu jaoks surnud)!
Mõtlesin mitu päeva, kuidas
Ultile,
Rassule,
Levelile ja
IlseV'le vastata, et mingil viisil enda enda
12-aastane-tüdruk-vaatab-esimest-korda-"A Walk to Remeber'it" emotsiooni edasi anda, aga mul vist ei õnnestu see kuidagi ilma, et mu aastate pikkuse raske tööga teenitud maine kahjustamata ei jääks.
See Michaeli pilt siin on täiesti juhuslik ega ole kuidagi seotud eelneva jutuga!