Kiiksud

[Rain]

Teise asjana häirib pisut, kui mind ei usaldata. Jeap, väga imelik kiiks, aga kuna ma ju ise tean, kui usaldusväärne ma olen, siis miks teised aru ei saa! (Eks ta ajaga tuleb... )

Sama siin. Varem, kui ma netis igasugu asju müüsin, ja siis msnis/telefonitsi kellegiga rahast ja kaubast rääkisin, siis pidevalt oli nii, et ostja kahtles minus. Päris tihti ma lihtsalt ei viitsinud ennast tõestada ja ütlesin kohe välja ära, et deal or fuck off.

Ja siis on üks kiiks mul veel selline, et ma kipun alatasa liiga üksikasjalikult asju seletama ja tihtipeale ei tule see mul hästi välja.

[Pixie]

Vean kihla, et kui akna link on viltu siis sa keerad selle ka otseks, ma küll keeran.

Hakkasin mõtlema, et ei tee nii... Aga siis sain aru, et akna lingi keeran lihtsalt default'ina otse.

Veel peale 5 ja 0, on minu jaoks naeruväärselt olulised tühised detailid. Näiteks kui FV filmi tutvustuse juures on veidi vale pilt, siis see häirib. Kriibib silma vaat et kirvega. Näiteks on CotG Final Cut juures S10 DVD cover. Mingi tühine pikslite küsimus, aga ei lase mul rahus olla. Sellepärast kontrollin foorumi postituste eelvaadet mitu korda enne 'Sisesta'-le vajutamist. Mõnikord tundub endalegi, et olen Monk'i leebem versioon. Aga olen õppinud sellega elama.

[Soprano]

Näiteks kui FV filmi tutvustuse juures on veidi vale pilt, siis see häirib. Kriibib silma vaat et kirvega. Näiteks on CotG Final Cut juures S10 DVD cover. Mingi tühine pikslite küsimus, aga ei lase mul rahus olla.

Parandatud.

[Pixie]

Näiteks kui FV filmi tutvustuse juures on veidi vale pilt, siis see häirib. Kriibib silma vaat et kirvega. Näiteks on CotG Final Cut juures S10 DVD cover. Mingi tühine pikslite küsimus, aga ei lase mul rahus olla.

Parandatud.

Jess, saan täna veidi rahulikumalt magada.

[JazZ-]

Tundub, et olen lõpuks ometi leidnud teema, kus saan palju endast rääkida ilma, et mulle seejuures mingi "kuidas see nüüd filmi sisusse puutub?" kriitika kaela langeks. Vahva!

Enne enda kiiksude juurde asumist, tooksin veel välja mõned kaasfoorumlasete omad:

Kinos filmi ajal hakkan konsulteerima kaasvaatajaga, kui palju ma ühest näitljast tean jne...

See on ju halva inimese definitsioon.

mulle ei meeldi kui keegi kõva kriginaga õuna hammustab, matsutab, suitsetab minu kõrval, ja kui ma unes pingviine näen kukun alati voodist maha. muidu nad mulle meeldivad aga minu unenäkku ärgu kooserdagu.

Tõenäoliselt üks foorumi vahvamaid postitusi. Ei ole Reinuvader Rebasega vist küll kunagi samal ajal foorumis eksisteerinud, aga selle tsitaadi alusel on mul sellest väga sügavalt kahju.

väldin kanalisatsioonikaevude peale astumist. kunagi päris väiksena keegi ütles mulle, et see toob ebaõnne ja siis ma ei julgenud astuda ja siiamaani on see lihtsalt külge jäänud, vahel isegi ei pane ise tähele, et seda teen. lähen alati kõrvalt, kui ei ole ruumi kõrvalt minna, siis hüppan lihtsalt üle. nii et kui keegi sellist tüdrukut näeb, kes kuskil tänaval üle kanalisatsioonikaevude hüppab, siis teadke, et see olen mina

Või mina.

Või mina. Ehk alustan siit oma nimekirja!

• Nimelt olen samuti kuulnud, et kanalisatsioonikaevude kaantele astujaid ootab igavesti neetud elu, nii et väldin neid suure sihikindlusega. Ja see pole veel kõik! Kui olen endaga koos kõndiva inimese kaante peale astumisega kaasnevatest ohtudest kurssi viinud ja ta seejärel ikka neist kaarega mööda ei kõnni tuues vabanduseks mingi haleda "ma ei pannud tähele", siis saan tavaliselt üsna kurjaks. Aga noh, neid ees ootav õnnetu elu on vast õnneks üsna piisav karistus.
  
  
• Suudan tunduvalt paremini mõelda, kui olen silmad kinni lamavas asendis VÕI kui ennast samal ajal peeglist vaatan (high five, Mustamäe peeglimees). Kahjuks eksamite ajal on mõlemad võimalused üsna piiratud, mis seletab ka mu raskeid läbikukkumisi.
  
  
• Ühistranspordis viibides mõtlen alati, mis oleks optimaalne inimeste paigutus, et uutel tulijatel oleks lihtsam oma (seisu)koht leida ja väljuda soovivad inimesed ukseni jõuaks. Kahjuks päris paljud minu mõttemaailma jagavat ei tundu ja seega olen korduvalt pidanud altkulmu seirama mõnda iseäranis halba inimest, kes strateegilist vahekäiku blokeerib nagu ta oleks mingi trollikuningas.
  
  
• Ei salli aeglaselt kõndivaid inimesi. Eriti, kui nad kitsal tänaval minu ees juhtuvad olema ja ainus võimalus mööda minemiseks on autoteele astuda ja rekka alla jäämisega riskida.
  
  
• Söön ainult kollastes ja rohelistes toonides kummikomme, mis mõned mu kinoskäigud küllaltki tülikaks muudab, sest õiget värvi maiustusi välja sorteerida on vahel üsna vaevarikas. Eelnevalt pakendatud Haribo kummikarusi ei osta ma tavaliselt üldse, kuna sel juhul läheks pool pakki lihtsalt raisku ja see oleks rahaline poolkõvatamine, mis viib omakorda järgmise punktini:
  
  
• Järgin väga tihti kõik-või-mitte-midagi malli. Näiteks kui just tuba koristanud olen, saan üsna pahaseks, kui inimesed sinna sisenedes vaipa paari millimeetri võrra nihutavad, aga kui tuba juba sassi minema hakkab, siis lasen sellel üsna ruttu "Trashi" võtteplatsiks kujuneda.
  
  
  

  Mind häirib,kui keegi kirjutab väikeste tähtedega või ei pane punkti lõppu.

  
  Mind ka!

• Ma olen jälle viimasel ajal aru saanud, et tunnen ennast väga ebamugavalt, kui vestluspartner Skype'is või Facebookis vanadest headest õigekirjareeglitest, kus lause lõppu tähistab punkt, mitte revahetus, kinni peab. Tekitab kuidagi tunde nagu oleksin piletita sõidu eest munitsipaalpolitseis ülekuulamisel või midagi muud kurja teinud.

Tahaks öelda, et see on kõik, aga kahtlen selles kahjuks sügavalt.

[Ralf]

Ei salli aeglaselt kõndivaid inimesi. Eriti, kui nad kitsal tänaval minu ees juhtuvad olema ja ainus võimalus mööda minemiseks on autoteele astuda ja rekka alla jäämisega riskida.

WORD.
Mustamäel on neid va tigusid nii palju. Iga kord Szolnokis Comarketisse sisenedes või trolli peale minnes on ees mõni tudisev pensionär, kes liigub 1 meeter tunnis.

Ja see ajab alati närvi, sest ma olen kõige kannatamatum ja kiiremini kõndiv inimene maailmas.

teleka volüümiga seostub mul Ralfilt alateadvuslikult üle võetud kiiks, et volüüm peab olema paarisarv, mitte mingil juhul paaritu arv.

Lol, mul on täpselt sama asi.

Ja veel tuhandetel, kummaline fenomen ikka:
https://www.facebook.com/the-volume-on-the-tv-HAS-to-be-an-even-number-or-a-multiple-of-5-289826878770/?fref=ts

[Forzelius]

Kinos filmi ajal hakkan konsulteerima kaasvaatajaga, kui palju ma ühest näitljast tean jne...

See on ju halva inimese definitsioon.

Enam ei tee seda tho

[Garli]

Riideesemeid ja jalanõusi topin selga/jalga alati niimoodi, et vasak pool läheb esimesena. V.a juhul, kui riideese on selline, mis käib eest lahti (joped, triiksärgid, lukuga pusad) - nende puhul läheb alati parem käsi esimesena. Seljakott käib selga samuti paremalt poolt.
--
Täiesti tavalisel tööpäeva hommikul panen endale 8-9 äratust (mõnikord rohkemgi). Nendest esimene on tavaliselt poolteist kuni kaks tundi enne seda, kui mul reaalselt viimane aeg ärkamiseks on, et väga kiirustama ei peaks. Aeg-ajalt õnnestub pooltest alarmidest ikka läbi magada, mis on täiesti müstiline, sest mu telefon lärmab ja vibreerib väga kõvasti eemal laua peal (pean äratuse kinnipanekuks voodist väljuma, sest mul väga suur paranoia, et kui see mul kuskil lähedal on, siis lülitan telefoni kuidagi läbi une välja ja viskan selle kuhugi voodi alla või prügikasti vms). Üheksal juhul kümnest on esimesed paar äratust sellised, et tõusen voodist üles, panen äratuse kinni ja kobin tagasi teki alla.
--
Kui peavaluga magama lähen (mida juhtub kahjuks üsna tihti), siis pean uinuma parema külje peal, sest see valu asub alati otsmiku keskpaigast paremal pool ja kui vasaku külje peal üritan olla, siis tekib tunne nagu see hakkaks mööda pead laiali "valguma".
--
Magan peaaegu alati muusika või selle asja saatel. Mingi aeg oli kombeks mõni lemmikfilm repeat'iga mängima panna (hästi madala volüümiga), siis uinuda ja pärast ärkamist seda paar minutit vaadata enne, kui voodist püsti tõusin, aga seda pole juba pikemat aega teinud.
--
Vihkan samuti, kui mõni uimerdis mul ees kõnnib, aga sama palju vihkan ka seda, kui keegi üsna lähedal mu selja taga kõnnib. Eriti just pimedal ajal. Kuulan peaaegu alati väljas kõndides muusikat ja kui pimedas üle õla vaadates näen kedagi enda taga üsna lähedal olevat, siis võtan alati ühe klapi kõrvast ära. Ei teagi, kas see on pigem kiiks või lihtsalt väike hirm, et keegi mind selja tagant ründab, sest teen seda ainult Tallinnas olles. Jõgeval ei mõtlegi selle peale ja Tartus elades ei täheldanud ka, et seda teinud oleksin.
--
Kodust või ühistranspordist lahkudes kontrollin mitu (no ikka väga mitu) korda, et kõik kõige vajalikumad asjad (telefon, rahakott, võtmed) taskus oleksid. Kodust ära minnes ukse lukustamist kontrollin samuti väga mitu korda. Mõnikord hakkan juba eemale kõndima ja jooksen ikka tagasi, et ühe korra veel kontrollida.
--
Toidupoodides ootan alati, et kassapidaja mulle tšeki annaks lihtsalt selleks, et saaksin selle esimesse ettejuhtuvasse prügikasti visata. Samas kui näiteks Statoilist kohvi ostmas käin ja teenindaja küsib, kas tšekki ka soovin, siis ütlen alati, et pole vaja. Pole isegi selline nii-kuidas-juhtub asi, vaid teen seda täiesti teadlikult.
--
Väristan vist kogu aeg laua taga istudes ühte jalga. Koolis tuli korduvalt ette seda, et pinginaaber ütles kontrolltöö ajal, et ma tõmblemise ära lõpetaksin, sest terve laud värises. Olen isegi vahepeal suvalisel hetkel märganud, et väristan ja siis ära lõpetanud, aga mõni minut hiljem märganud, et jalg liigub jälle.
--
Rongis istun võimalusel alati seljaga sõidusuunas.

[JazZ-]

Kui peavaluga magama lähen (mida juhtub kahjuks üsna tihti), siis pean uinuma parema külje peal, sest see valu asub alati otsmiku keskpaigast paremal pool ja kui vasaku külje peal üritan olla, siis tekib tunne nagu see hakkaks mööda pead laiali "valguma".

Pole sellele kunagi varem mõelnud, aga talitan peavaluga magama minnes samamoodi. Mu valud pole küll poolte valikul nii järjekindlad, aga olen ka sunnitud magamiseks valuga sama külje valima täpselt samal "laiali valgumise" põhjusel. Samas ei ole täiesti kindel, et see kiiks on, sest äkki "valu laiali valgumine" on meditsiinis tuntud termin. Kahjuks pole ammu "Scrubsi" vaadanud, nii et kinnitavad allikad hetkel puuduvad.

Toidupoodides ootan alati, et kassapidaja mulle tšeki annaks lihtsalt selleks, et saaksin selle esimesse ettejuhtuvasse prügikasti visata. Samas kui näiteks Statoilist kohvi ostmas käin ja teenindaja küsib, kas tšekki ka soovin, siis ütlen alati, et pole vaja. Pole isegi selline nii-kuidas-juhtub asi, vaid teen seda täiesti teadlikult.

Hah! Ma ei ole küll päris kindel, kui teadlikult seda teen, aga jään toidupoodides samuti alati ootama, et mulle tšekk antaks, mille pärast kättesaamist kokku kortsutan ja taskusse teiste tšekikägarate hulka poetan või samamoodi lähimasse prügikasti toimetan. Tundub kuidagi olevat nagu tseremoonia, milleta tehingut päris lõppenuks ei saa lugeda. Samas kui teenindaja küsib, kas tšekki tahan, vastan alati "ei ole vaja".

Rongis istun võimalusel alati seljaga sõidusuunas.

Eelistan samuti seda varianti, ka trollis või muus ühistranspordis. Samas olen kuulnud üsna paljusid vingumas, et neil hakkab "tagurpidi" istudes paha, millest ma täpselt aru ei saa, kui nad just pea alaspidi sõitmist silmas ei pea. Aga noh, lõppkokkuvõttes väiksem konkurents ja minu võit.

[Rasmus]

Ainuke kiiks, mis eelmisi postitusi lugedes meenub, on eesti keele grammatika ebanormaalselt täpne järgimine. Kui keegi kasutab mõnd sõna, mille õigekirjas, täpses tähenduses või käänamise reeglites kahtlen, ütlen seda alati kõva häälega välja ja saan rahu alles siis, kui olen kirjapildi EKSS-ist üle kontrollinud. Kirjalike tekstide kirjutamise ajal vaatan ka kõige tavalisemad sõnad EKSS-ist üle, et mitte kogemata mõne reegli vastu eksida ja seeläbi piinlikku olukorda sattuda.

Kindlasti on midagi veel, aga hetkel küll ühtegi konkreetset "kiiksu" pähe ei tule. Pigem lihtsalt harjumused.

Täiesti tavalisel tööpäeva hommikul panen endale 8-9 äratust (mõnikord rohkemgi). Nendest esimene on tavaliselt poolteist kuni kaks tundi enne seda, kui mul reaalselt viimane aeg ärkamiseks on, et väga kiirustama ei peaks. Aeg-ajalt õnnestub pooltest alarmidest ikka läbi magada, mis on täiesti müstiline, sest mu telefon lärmab ja vibreerib väga kõvasti eemal laua peal (pean äratuse kinnipanekuks voodist väljuma, sest mul väga suur paranoia, et kui see mul kuskil lähedal on, siis lülitan telefoni kuidagi läbi une välja ja viskan selle kuhugi voodi alla või prügikasti vms). Üheksal juhul kümnest on esimesed paar äratust sellised, et tõusen voodist üles, panen äratuse kinni ja kobin tagasi teki alla.

Õõõõõõh, lähen alati närvi, kui keegi räägib, et peab ärkamiseks rohkem kui üht äratust kasutama. Pole oma elu jooksul kunagi äratust edasi lükanud (vähemalt siis, kui reaalselt ärgata on vaja) ega suuda mõista inimesi, kes seda teevad. Eriti kui esimene äratus on reaalselt ärkamisest kaks tundi varem, sest see võtab väärtuslikku uneaega korralikult vähemaks.

[JazZ-]

Õõõõõõh, lähen alati närvi, kui keegi räägib, et peab ärkamiseks rohkem kui üht äratust kasutama. Pole oma elu jooksul kunagi äratust edasi lükanud (vähemalt siis, kui reaalselt ärgata on vaja) ega suuda mõista inimesi, kes seda teevad. Eriti kui esimene äratus on reaalselt ärkamisest kaks tundi varem, sest see võtab väärtuslikku uneaega korralikult vähemaks.

Lähen alati närvi, kui keegi kellelegi midagi ette heidab põhjusel, et tal endal seesugust probleemi ei eksisteeri või et ta on ise midagi teisiti tegema harjunud. Kõikide homofoobide, rassistide ja muude halbade inimeste retoorika tundub enamjaolt ka just seesugusel deduktsioonil rajanevat: "See jõletu mees tuleks tuleriidal põletada, sest erinevalt minust endast meeldivad talle samasoolised inimesed!"

Saan aru, et siinkohal on tegemist vähemalt väiksel määral silmakirjalikkusega, sest eelnevalt jutuks tulnud aeglaselt kõndivatel inimestel võib venimiseks samuti mingi tervislik põhjus olla, aga enamjaolt olen kindel, et nad on lihtsalt saatana jüngrid.

[Rasmus]

No ma ei tea, see on lihtsalt tardsus minu silmis.

[Ralf]

Mulle ka meeldib snooze'i kasutada, kuid ega see kasulik ei ole tõesti. Tahakski end harjutada esimese kellahelina peale ärkama sõltumata sellest, mitu tundi tagasi magama olen läinud, aga just talvel, kui teki all on nii SOE, kipub voodist välja saamine olema päris raske.

Mul see tšeki-värk sõltub isegi poest täiesti, nt Selveris, kus alati väga kindlalt kliendilt küsitakse, kas tšekki soovib, ütlen kohe pärast maksmist "Tšekki ei taha!", samas näiteks Comarketis jätan tšeki lihtsalt sinna rahaalusele (?) vedelema. Statoilis üldiselt võtan tšeki ja viskan selle seal kohviautomaadi juures ära.

Üks asi, mida teemas maininud pole: kui näen kedagi nt ühistranspordis midagi lugemas, siis tahan alati teada saada, mis raamatuga tegemist, eriti loomulikult juhul, kui lugejaks nägus tüdruk. Paraku näeb aina vähem inimesi lugemas, kõigil nina telefonis. Mind hullult häirib, kui keegi paistab hukkamõistva näoga vaatavat, kui ise telefoni kasutan aktiivselt nt trollis, sest ma võin täiesti vabalt mõnele pakilisele e-mailile vastata vms. Ei tähenda tingimata, et ma mängin Angry Birdsi vms.

Olen tuvastanud ühe kiiksu, mis järjekordselt tõestab, et ma peaks vähem jooma. Alates jõuludest oman Sennheiseri juhtmeta kõrvaklappe, mis tuleb aeg-ajalt sellise fancy doki peale laadima asetada. Alati kui ma purjus olen, panen millegipärast magama minnes klapid pudeli peale seisma. Hiljuti avastasin hommikul, et kõrvaklapid kõlguvad stabiilselt viinapudeli kaela peal ja mõned õhtud tagasi üritasin minut aega neid Jägermeistri pudelile panna, mis üldse ei õnnestunud -- arvasin, et juba katki või midagi. Võttis umbes minut mõistmaks, et need tuleb ikka doki peale panna. Kum-ma-line!

Minu jaoks on veidralt põnev, kui kellelgi on meeletu huvi millegi väga spetsiifilise vastu. Sattusin blogi peale, mille omanik arvustab sulepäid, ja kuigi mind ennast sulepead kuidagi ei koti, oli lihtsalt põnev lugeda, sest tema kirg paistis välja - ilusad fotod ka veel. Samal põhjusel sai vahepeal nuge, matkavarustust jms arvustava cutleryloveri YouTube'i kanalit jälgitud.

Kui näen tänaval võõrast koera, siis teen talle nägusid või auh-auh ja loodan sisimas, et jään talle igaveseks meelde või tundun talle kellegi super-erilisena, keda tuleb austada.

Saan aru, et siinkohal on tegemist vähemalt väiksel määral silmakirjalikkusega, sest eelnevalt jutuks tulnud aeglaselt kõndivatel inimestel võib venimiseks samuti mingi tervislik põhjus olla, aga enamjaolt olen kindel, et nad on lihtsalt saatana jüngrid.

Irooniline, et mida surmale lähemale inimene jõuab, seda aeglasemalt ta liigub. Ideaalses maailmas oleksid lapsed nagu kilpkonnad (neid saaks vähemalt eest ära lükata!) ja pensionärid turbo peal.

P.S. Väga paslik, et teemaalgatajaks on Weirdo!

[Soprano]

Ma hoian üldse kõiki tšekke alles mingil põhjusel. Kui rahakott on pungil, siis panen need mingisse tšekkide kuhja kodus. Kui ei eksi, siis see kiiks hakkas ülikooli ajast, kui võtsin õppelaenu ja pidasin Exceli tabelit, kuhu raha läheb. Tabelit ei tee enam ammu, aga eks see harjumus jäi külge. Praegusel hetkel oleks neid nagu kummaline lihtsalt prügikasti ka visata, pigem olen mõelnud neid ahjus ära põletada vms.

[Ronet]

Ma hoian üldse kõiki tšekke alles mingil põhjusel. Kui rahakott on pungil, siis panen need mingisse tšekkide kuhja kodus.

Tee pilti!