guest1869 kirjutas:Mõned kommentaarid eelmisele postile:
* hinnatõstmine on täiesti edasimüüja ja vaba turu reeglite teha, valitsuse osa hinnasildi kujundamises piirdub (ja õige ka on) käibemaksu ja aktsiisidega; üsna loll oleks sellises olukorras hinda mitte tõsta, euro tulemise sildi all või mitte (pealegi on paljude hinnatõusude taga üleüldine maailma toor- ja toiduainete hinnatõus - ükskõik milles see ka ei väljenduks; hinnatõusu ei saa vaadelda ühe konkreetse ahelana vaid terviku süsteemina)
* eurovastasus (pean silmas valuutat) on kohati imelik, kuid mõnes mõttes kahe otsaga asi... el'iga liitudes oli tingimuseks, et maastrichti kriteeriumeid täites (mingi x perioodi jooksul) peame kasutusele võtma euro... siit nüüd mõtlemiskoht, et kui oleksime defitsiiti lasknud, mis me sellega saavutanud oleksime (välisinvestorite usaldus ne1? samas praegune sitt seis piigs riikide päästmisel, kuid see olukord käärib üsna jõudsalt igal pool)
* eurovastsasus üldiselt (liit kui selline) - luxemburgi ja šveitsi me ju ei tee ("iseseisvad" selle sügavaimas tähenduses ei saa kunagi olla), kuid infra oli/on vaja üles ehitada; krt tahame ainult saada, el'i tuumikriigid (ok, saksamaa vist

) peavad hoopis meid üleval (muidugi võiks singapuri teadmistepõhist ühiskonda üles ehitada, kuid praegune suund on ülikahtlane - käis läbi idee kõigile keskhariduse omandanutele tasuta kõrgkooli õpe, kuid see viib üldisele tasemelangusele; õppekavade leebemaks muutmine (kunagi (10a tagasi) olid riigieksamites integraalid, nüüd pole mitte sittagi sellest järel, ainult missioonitundega õpetajad seletavad mõiste lahti, et mis värk on; minu erialalgi on mitu ainet uuenduskuuri läbi teinud ning leebemaks muudetud, tundub, et pean iseseisvalt tasemelanguse tõttu juurde õppima); kõikidele ühtlane maks vananeva rahvastiku ajendil on idiootsus kuubis, odavam oleks välismaal haridust omandada, toetused (~90€ kuus, fakkjee) on olematud)
* ansip on küll jah populist (majanduslikult ebastabiilseimates leibkondades oli ref vist kõige popim), ta ila ei maksagi tõsiselt võtta; ja üldse, valijad ei tohiks sellist mentaliteeti omada, et sloganite ja muidu sooja õhu põhjal otsuseid langetavad, üldine suund on tähtsam kui hetkeseis
* üldiseks suunaks sobib eestile ainult liberalistlik, õhukese riigi idee (põhjamaade kompleksis vaevlev eesti ei saa endale lubada aastakümneid üles ehitatud skandinaavia maade sotsialismi, mis rahvastiku vananemise kompenseerimise tulemusena võõrtööjõudu sisse pumpab, maksudega innovatiivsust pärsib ning lõpuks nkn kokku kukub (+ nt Norra naftakriis pole enam kaugel, Aasia tõus igas valdkonnas (k.a dumping

) jpm); lisaks tehniline probleem, kuidas kurat rahvast maksudega koorida, kui mingit lisandväärtust, "nokiat" (halb analoog tegelikult, ühele tootmisharule või valdkonnale mängida pole jätkusuutlik) ja kohalikku rahaks tehtavat toorainet pole); kuid seda ideed ei viljele
mitte keegi, kuigi ideoloogiliselt peaks see refi (see partei vajaks nimemuutust) ülesanne olema; halduskulude suurenemine mille arvelt? riigihangete perssekukkunud süsteem? pseudoprobleemide kallal surkimine? jne
---
närvi ajavad ka need minuvanused noored, kes mõtlemata seovad end poliitilise jõuga... võimekus vs aktiivsus? ainult pealehakkamine on ka ainult pool võitu
ning need jobud, kes oma esimestel valimistel valivad partei nime või näo järgi, "peaasi, et valitud saaks, esimesed valimised ju ikka"
---
ei läinud valima, kuigi testide ja poliitilise maailmavaate põhjal pidanuks valima reformi
võta üks ja viska teist olukord...
partokraatia ei kao vist kunagi, kes see ikka tahab endalt tooli alt tõmmata
poliitikud teevad poliitikat asja enese, mitte riigi pärast vist...
valimiskünnise langetamine või üksikisiku valmistele taandamine pole lahendus, kuna esimesel juhul võib koherentsetest koalitsioonilepetest und näha ning teisel juhul saavad võimule ainult odavad populistid
surnud ring
---
sry veits inception'esque tekst tuli