Jou jou jou, kerge hilinemisega
Sügispiloodid 2012 esimene osa.
Suvel väga suurt eeltööd ei teinud, seetõttu tuli suure üllatusena fakt, et kaabelkanalid ei paku vaatajatele algaval sügishooajal ühtegi uut sarja. Selle aasta uus mood on varajased piloodid, mida netis mitu nädalat enne ametlikku esilinastust vaadata saab. Loodetakse, et nii ei kao uued sarjad vanade lemmikute vahele ära.
Näiteks
NBC tegi seda kõigi oma uute komöödiatega (kokku 4):
Guys with Kids - siin ei ole millestki rääkida - pilt peaks kõik ütlema. Mehed
bitchivad, naised
bitchivad natuke vähem kui mehed, lapsed on lihtsat rekvisiidid. Ei mäleta ühtegi nalja, kuigi
elus publik naeris mõnuga.
Animal Practice - sisu: loomakliinik.
See ei ole just igapäevane nähtus, et sarja suurim staar ja tõmbenumber... ning esimese osa põhjal ka naljakaim element on väike pärdik.
Crystal on vaatajatele tuttav filmist "Hangover" ja seriaalist "Community" (Annie's Boobs) Inimpeaosas "Weedsi"
Justin Kirk, kes mängib misantroobist staarveterinaari.
Tyler Labine (Tucker and Dale vs Evil) lööb samuti kaasa. Paar päris tumedat nalja (looma suitsiidikatse, vestlus tüdrukutega, loomaomaniku hirmutamine), aga kokkuvõttes on see ikkagi pärdikuga loomakliinukusari
(<- uus sarjaliik). Mitte minule.
The New NormalGeipaari ja neile last ootava asendusema ning tema perekonna mured ja rõõmud.
Ei ole saladus, et ma ei ole just kõige suurem
Ryan Murphy austaja. Kõigel, mida ta teeb, on mingi ilge "vaata, kuidas nüüd alles panime" aroom juures: pidevalt ootamatult nurga tagant välja hüppavad stereotüüp-tegelased, ülepingutatud näitlejatöö, dialoog ja tegevuspaigad. Ka siin on see kõik olemas, aga kokkuvõttes jäi üllatavalt hea mulje. Eriti kui võtta arvesse kogu seda negatiivset kõmu, mis sarja netiavarustes saatis. Vaatasin ära kõik kolm osa lootes leida midagi tõeliselt jubedat, aga tegelikult läksid nad aina paremaks. Kolmanda osa põhiteemaga (homofoobia) tuldi väga kenasti toime. Sarja suurim pluss on suurepärane valik näitlejad, kes kohati lausa solvavalt stereotüüpsed tegelased meeldivaks mängida suudavad. Krt, hakka kas või Murhpy sarja vaatama... Arvatavasti proovingi paar osa veel.
Go OnOma naise kaotanud
(lein mofos!) spordireporterit sunnitakse liituma tugigrupiga. Uued (imelikud) sõbrad, uued seiklused. Peaosas
Matthew Perry.
Mul on kahtlane tunne, et hetkel üritatakse täita nišši, mida peaaegu kellelgi vaja pole. Need, kes tahavad poolmasendavat draamakomöödiat, leiavad endale sobiva "Enlighten", "The Big C" ja "Nurse Jackie" hulgast. Vähemalt kahes esimeses jaos hiilib "Go On" n-ö tõsistest teemadest mööda. Naljade poolest hõljutakse samuti kusagil vahepeal. Mitte piisavalt teravad ega ka nii lihtsad/labased, et "2,5 mehe" vms publikut võluda. Kokku tulebki üks lahja ja hambutu "Community" kloon. Hetkel on vaatajanumbrid korralikud, samas konkurents sisuliselt puudub. Pakun, et üle ühe hooaja välja ei venita. Aga igaks juhuks proovin veel.
Pluss 2 Foxi komöödiapilooti, mis jätsid mõlemad üsna hea mulje, aga samas ei saanud selget ettekujutust, millega täpselt tegemist s.t mida tegelased järgmistes osades tegema hakkavad.
Ben and Kate - Kate on noor üksikema, Ben tema muretu vanem vend. Hetkel sisu sellega piirdubki.
Selline mõnus kodune tunne - kergelt krobeline, ei oldud üle mõeldud, dialoogi liiga täpseks lihvitud ega asjatute kordusvõtetega kogu energiat välja imetud. Kate'i mängiv
Dakota Johnson on minu arust jube armas - selline lihtne tüdruk kõrvalmajast, kena naeratuse ja murduva häälega. Venna-õe omavaheline suhtlus tundus loomulik.
Sarja loojaks ja peategelase prototüübiks on Elizabeth Meriwetheri (New Girl) sõbranna
Dana Fox (super nimi muide). Ei tulnud üllatusena.
Tegi südame soojaks. Ootan järgmisi osasid.
The Mindy Project - pisut kergemeelne varastes 30ndates naistearst käib kohtamas?
Hetkel sisu sellega piirdubki x2. Aga kes ei tea
Mindy Kalingut, see ei tea ka USA Office'it, nii et... misasja?
Nautisin Mindy ja toriseva doktori (
Chris Messina) omavahelisi stseene. Lahe meta-nali kasututest/tüütutest lapstegelastest. Parima sõbranna rollis
Anna Camp, kes mulle The Good Wife'ist positiivselt silma jäi. Tõsi, esialgu tal midagi suurt teha pole. Tahaks teada, kuhu sari edasi liigub. Kaling lubas, et igavat armukolmnurka ei tule.
Positiivse mulje jätnud Foxi komöödiate juurest sama kanali jubeda draamani
The Mob Doctor - vähemalt hea konkreetne pealkiri :-/ Kui selle sarja esimest (ja ainsat) hooaega kunagi Eesti telekanalites näitama hakatakse, siis huvitav kuidas see meie keelde tõlgitakse. Kumb kõlab paremini: maffiaarst või allilmadoktor. Mõlemad on võrdselt halvad. Igav jura, kohutav dialoog.
Kirjutasin üles:
Kanderaamil raskes seisundis haige veereb sisse. Erinevad hääled: Give me an echo, stat! - Pressure's not coming up! - Gotta move, Grace! - You're cutting a pericardium? - Ready to push epinephrine! - Two more units, he could stabilize. - And the Cubs could win the Worlds Series, there is no time. - Hold it steady. - Got it, come on. - Holy crap. - And he's back. - Clean him up and get him to SICU. Pahane vanemarst lahkub operatsioonitoast.Aaaaand scene!
Elementary (CBS) - järjekordne Sherlock Holmes. Ja siin ei ole "järjekordne" negatiivse kõlaga. Ma ei mõista absoluutselt seda viha, mis seda sarja pikalt enne linastumist saatnud on. Selge see, et idee kaasaegseks Sherlockist saadi briti BBC sarjast, aga lõpptulemus on täiesti erinev. Vaadake enne ära ja siis vihake.
Samas esimese osa põhjal midagi põhjapanevat arvata ei saa. Pappi on kulutatud, näeb ilus välja ja peategelased klapivad. Mõlemad näitlejad on sümpaatsed -
Jonny Lee Miller ja
Lucy Liu (kes tõusis minu silmis kvaliteetnäitlejate seltskonda alles tänu "Southlandile") Aga kahjuks on piloodis lahendamist vajav mõrvajuhtum väga nõrk. Kindlasti mitte Sherlocki vääriline. Vaatan mõned osad veel: kas taandub standardseks CBSi krimkaks või peidab endas midagi enamat.
---
Elu on näidanud, et nendel "laevas/saarel lõksus, vales ajas, võõral planeedil, peale tuumapommi või tulnukate invasiooni" tüüpi sarjadel üks selge ühine omadus: pilootosa paneb paika sarja kvaliteedi ülempiiri. Minu arust on algusest peale näha, kas tegijatel on kindel ettekujutus, millist lugu rääkida tahetakse, kas nad tunnetavad oma tegelasi ja suudavad õigustada nende valikuid. Väike osa sarju suudab piloodi taset hoida, suuremale osale jääbki esimene osa (peamiselt tänu oma värskusele) tugevaimaks. Seda arvesse võttes ei ole mul põhjust NBC
Revolutioni järgimisi osi oodata.

Maailmast kaob elekter. Iseenesest intrigeeriv idee, minu meel on sellistele lollustele alati avatud. Kahjuks ei läinud maailm tagasi elektrieelsesse aega, mingil kummalisel põhjusel maanduti kuskile kodusõja-aastatesse, kus vaesemad matsid kasutavad musketeid ja mõõku. Ei ühtegi auru- või tuunitud diiselmootoriga sõidukit, ainult hobused jne. Aga ok, lepin ka sellega, äkki pakutakse hiljem isegi mingi "geniaalne" seletus. Tegelik probleem on idiootses dialoogis ja tegelastes ning ebaloogilistes/igavates olukordades...
Ja pidevalt varieeruvas postapokalüptilises make-upis. Põhimõtteliselt oli ainus rahuldav element
Giancarlo Esposito, samas tema tegelaskuju käitumine ajas mind kogu osa juures kõige rohkem närvi
Hiljem oli üks poolkõva mõõgavõitlus.
olge veel igavamadAlso, sarja kesksed tegelased õde ja vend... on sigaigavad. Isegi nende näod on igavad. Tõsiselt, vaatasin nädal aega tagasi ja ma ei suuda hetkel kumbagi meenutada. Prooviks lasin peast läbi ka kõigi teiste uute seepide tegelased ja sellist probleemi ei tekkinud.
Siin oli mul muidu veel paar solvangut ja "Sorry, I'm not sorry" catchphrase, aga kulutasin selle eile jutukas ära... ja nagunii ainult JazZ- oleks pihta saanud.
Ja viimasena ABC ja
Shawn Ryani ambitsioonikas
Last Resort, mille puhul ei soovita isegi sisutuvustust lugeda - see on ühtlasi esimese osa spoiler.
Üle võlli stsenaarium, juustune dialoog, veider
sexposition stseen ja palju muud jubedat. Ühesõnaga selline madal meelelahutus, mille peale intelligentsed inimesed oma aega ei kuluta.
Ühtlasi minu sellesügisene lemmikpiloot. Tundub, nagu Ryan lõi sarja spetsiaalselt kõigile neile, kes 90ndatel koos
Bruckheimeri hullude märulitega üles kasvasid. Crimson Tide + The Rock + Enemy of the State ja veel üht-teist ning kokku tulebki "Last Resort". Mõnda kohta üle vaadates olin natuke pettunud, kui taipasin, et taustaks ei kõlagi Hans Zimmeri muusika
(esimesel vaatamisel mõtlesin selle ilmselt ise juurde) Üks sarja protsentidest reklaamis seda kui "Losti" (saar, suhted ja saladused) ja "24" (märul ja reetmised) kombinatsiooni - ei ole ka paha võrdlus. Hea tahtmise korral saab tõmmata paralleele ka BSG-ga. Kanal ja eetriaeg (ABC kell

seavad küll teatud piirangud, aga loodame, et algidee jõuab vaatajani.
Kontrast "Revolutioniga" on meeletu. Igava dialoogi asemel
badass onelinerid. Hallide kujude asemel koheselt meeldejäävad alfaisased/emased. Andre Braugher on nähtus omaette. Mis veel... Autumn Reeser aluspesus khmm...
Teatud asjad teevad ettevaatlikuks. Näiteks kuidas eri paikades toimuv omavahel sujuvalt siduda (tundsin, et esimeses osas oli sellega pisut probleeme). Aga üldiselt väga lõbus. Avengers on vist ka üsna hea mõõdupuu. Kui nautisite Avengersit, peaks ka Last Resort peale minema.
Poster ka:
