Tegelikult peaks ette võtma vanade lemmikute vaatamata hooajad, aga hetkel ei leia selleks energiat. Uute komöödiate proovimine tundub lihtsam.
Don't Trust the B---- in Apartment 23 - 1. hooaeg (7 osa)
Kaks naist jagavad korterit - üks tumeda peaga elukogenud bitch, teine uute oludega kohanev blond. Põhimõtteliselt sama idee nagu "2 Broke Girls", aga sari ise on umbes viis korda parem.
Üldine stiil ja eriti Krysten Ritteri tegelane tundusid meeletult tuttavad. Alles sarja looja tausta uurides sai selgeks miks.
Nahnatchka Khan oli "American Dadi" sünni juures ja Ritteri tegelane Chloe ongi põhimõtteliselt naissoost (pisut pehmem) Roger. Järgnevaid osasid ei suutnudki kuidagi teisiti vaadata - 95% asjadest, mida Chloe teeb või ütleb, sobiksid vabalt ka Rogerile.
June'i kehastaval Dreama Walkeril on väga omapärane välimus - nagu tegelane mõnest Jaapani mangast. Kaasa teeb ka James Van Der Beek - staar kunagisest populaarsest noortesarja "Dawson's Creek", mida mina õnneks või kahjuks näinud pole. Mängib iseennast ja teeb seda hästi - hea tasakaalustav element.
Võiks pisut teravam olla, aga erineb teistest hetkel jooksvatest sarjadest ja näitlejad on andekad, nii et ilmselt vaatan ka järgmist hooaega. Üks lemmikstseene:

1. hooaeg -
7/10
Girls 1x01-05
Olen alati arvanud, et saan nautida vaid selliseid sarju, milles on vähemalt üks meeldiv tegelane - tegelane, kellele saan kaasa elada. HBO Girls tõestas vastupidist. See sari on paksult täis minu jaoks ebameeldivaid inimesi: rumalaid, ülbeid, nõrku, enesekeskseid, otsustusvõimetuid, ennast räigelt üle- või alahindavaid, lihtsalt ärritavaid tegelasi. Kui oma töötajaid käperdav pervert-ülemus tundub neist kõige normaalsem... siis on selge, et lood on halvad
Mõned (näiteks Kathryn Hahn) on liiga vähe ekraaniaega saanud, nii et lootus püsib.Aga sari meeldib, isegi väga. Mõnusalt naljakad/ebamugavad/masendavad olukorrad, sujuvad liinid ja dialoog. Oma rollidesse täpselt sobivad näitlejad. Hea muusikakasutus.
Äsja 26 aastaseks Lena Dunham jõuab palju - kirjutab ja produtseerib, näitleb ja lavastab. Respekt. Teleäris läbi löövate naiste nimekirjas jälle üks rida juures, viimasel ajal lisandub neid aina sagedamini.
+ 4 osa
Person of Interesti. Kehtib see, mida varemgi öelnud olen: võib suvalises kohas sisse hüpata, lahutab meele ära. Muuhulgas vaatasin ära ka finaali (Amy Acker) ja see oli juba päris lõbus. Kriitikud on ka kiitma hakanud, nii et tegelikult on väike kiusatus kogu sari korralikult otsast peale ära vaadata... aga ei viitsi