Postitas Jolt » 01. Jaanuar 2010, 12:37
(1000) viilu Mandariini sai minu hääle.
IB on ehk tõesti selle aasta kõige mõnusam kinoelamus, film mis tuletab väga selgesti meelde, miks ma kino armastan. Esimesel vaatamisel ei jäänud muljet, et IB on niivõrd kõrge rewatch väärtusega. Kui kõikide pinget kruvivate stseenide kulminatsioonid on juba selged, siis oleks teoorias pool võlu nagu röövitud. Not the case, mistõttu kannab IB isikliku filmiaasta statistikas kõigekõigema tiitlit kategoorias "Enim kordi kinos vaadatud" - 3x. Ehk siis põhimõtteliselt sama, mis JazZ ütles aga natukene ümberpööratult.