Mulle on elu jooksul väga meeldinud vist ainult kaks treilerit: "The Secret Life Of Walter Mitty" ja "10 Cloverfield Lane'i" omad. Mõlemad on tehtud väga sarnase malli järgi, kus pannakse edukalt paika filmi üldtooni sealjuures midagi muud reetmata. Õigupoolest arvasin esimesed kolm korda kinos "Mitty" treilerit nähes, et see on üldse mingi pikale veninud Peugeut reklaam, seega on täiesti võimalik, et seni Vapianole klientuuri juurde toomiseks peetud klippide taga peidavad ennast ka hoopis kavalalt maskeeritud tulevased
blockbusterid. Sellel aastal olin treilerite esitamistega aga üsna hädas, sest teatavasti pärinevat mõlemad eelnimetatud kokkuvõtted varasemast ajast. Enam-vähem adekvaatseid filmi representatsioone oli nagu küll, aga nende hulgast midagi väga silmapaistvat sõelale saada oli raske, sest ainus treiler, mis mulle möödunud aastast sügavamaid emotsioone tekitas (kui külmavärinad on emotsioon), tuli tegelikult 2016. aastal välja. Lõpuks otsustasin, et ma ei hooli (vt.
hoolima <28: hoolida, hoolin> "Ringsi" stsenarist ei hooli oma tervisest, keeldudest, magusast) ja esitasin selle ikkagi. Igal juhul õnnestus mul Sopranot ninapidi vedada küll (või ehk ei hoolinud ka tema?) ja nii pääses
"Logani" treiler isegi lõpphääletusele. Olen kuulnud arvamust, et Johnny Cashi "Hurti" kasutamine selles oli nõme ja odav võte, aga kuna vähemalt "odav" on sisseostude tegemisel üks mu põhikriteeriumitest, olin mina sellega igal juhul
müüdud. Tegelikult oli see minu arvates hoopis väga hea ja efektne võte, sest "Hurt" sobis filmi atmosfääriga nii hästi kokku nagu oleks
Johnny Cash Trent Reznor seda kirjutades ise elu hammasrataste vahele jäänud vananev mutant olnud.