Ise esitasin pettumusteks The Amazing Spider-Mani ja Tedi ning kuna ma nõustun oma vennaraasuga, siis see kohmakas tiinekate seiklus
The Amazing Spider-Man oli tõesti suurem pettumus kui Ted. Webb ja Garfield tõstsid ootused ju ikkagi lakke. Aga no jah, mis seal ikka. Raimi esimese kahe Spider-Manile see uus nägemus järgi ei jõua. Vanemad ja ilmselgelt vägagi puhtaverelised
superhero seiklused Spider-Man 1 & 2 on Raimi poolt tugevalt raamitud, et nii seiklus,
hero kui ka tegelased täies õigustuses võidutseda saaksid. Miski, mida
reboot ei pakkunud.
Ülejäänute aasta pettumuste kandidaatidega ei saa üldse nõustuda.
Prometheus on täis rumalaid otsuseid langetavaid tegelasi, mis sellise mehe nagu Scotti juures on äärmiselt imelik.

Aga sisu ja selle grandioossuse põhjal nimetaks Prometheuse hoopis aasta üllatajaks.
Scott must have really big balls
The Avengers täitis kõik ootused, mida mul nii palju tegelikult ei olnudki. Joss Whedoni fännina jäin filmiga rahule ja USA
superhero suurte ideaalide mölluga samuti. The Avengers oli täpselt selline nagu lubati. Suur, rumal, uhke, möllurikas, efektne ja täis ägedaid tegelasi(thank you Joss)
Actionstaaride reunion 2 on veel ootamas. Aga jah karta on, et seal ei ole midagi pettuda.
The Dark Knight Rises oli suurepärane lõpp Nolani triloogiale. Vägagi rahuldustpakkuv lõpplahendus. Nurisemist jätkub nii mõnegi asja kallal ja seega pean lisama, et The Dark Knight on sisuliselt selgelt paremini viimistletud. Sellele vaatamata täitis Nolan kõik mu soovid ja andis isegi lisa teisest osast võõrandumise näol. Ta andis meile klassikalise Batmani/
superhero filmi, mida ta alguses nii väga ähmastas.