1. Üle vee – Liisi Koikson ja Söörömöö
Hakkas mitmendat korda kuulates kuskil kuklas vaikselt kummitama. Ilus ja siiras. 6,5/10
2. Et uus saaks alguse – Birgit Õigemeel
Ma miskipärast hakkasin loo esimestes taktides aevastama ja ei lõpetanud enne, kui laul läbi sai. Noh, täitsa ilus ja normunks ballaad muidu. 4/10
3. Balance Of Water & Stone – Tenfold Rabbit
Kõik bänd ja muusika on väga vinks-vonks, kuid see aktsent jääb ikka häirima. Selline eestikeelne Mumford & Sons vms laadne looming oleks igati teretatav. 6/10
4. Uhhuu – Liis Lemsalu
See 'uhhuu' koht hakkaks justkui midagi kaasahaaravat aretama, kuid siis jooseb laul vastu seina. 5/10
5. Maybe – Marie Vaigla
Igati sümpaatne ja mahe värk, ainult et lõpus kisus venima. 5/10
6. Dance – Rasmus Rändvee & Facelift Deer
Ilmselgelt mingisugused Arctic Monkeys ja Good Charlotte mõjutused. Poisi hääl kisub ära vajuma, kuid kokkuvõttes üsna kaasahaarav lugu. 6/10
7. With U – Rolf Roosalu
Arvatavasti oleks see lugu akustilisena paremini toiminud, ja kui mälu ei peta, siis kuskil saates ta seda tegi ka. 4/10
8. Missing Light – Flank
Minu selle aasta MID. Synthpop on tore ja hää. Päris Depecheks ei tembeldaks.
Pigem olid muude syndiartistide mõjutused juures, tho täpseid nimesid ei oskagi hoobilt nimetada. 7,5/10
9. Lune Sournoise – Neogeen
Parim selles poolfinaalis. Sellist kraami kuulaks/kuulan ka vabatahtlikult kuskilt MCMi pealt. 8,5/10
10. Meil on aega veel – Põhja-Tallinn
Selle loo ainus võlu olid need lapsed. Kui need ära võtta, siis on tegu ikka suht jubeda üritusega. Muidu kui kuulan, siis kuulan ainult Maia pärast seda grupeeringut, kuid ka tema ei päästnud seda rongiõnnetust ära. 2/10
Žürii ja esinejate valikud läksid publikuga võrreldes ikka väga lahku. Seda ei oleks oodanud.
Finaalis hääletan Winny Puhh'i (see lugu läheb iga kuulamisega aina paremaks) ja Kõrsikute poolt.
Tänan kriitikut algse žablooni eest!