Postitas Reinuvader Rebane » 12. Juuni 2007, 11:34
ma mäletan totaalset mälukaotuseni kaasaelamist Bryan Adamsile 1999. aastal pärast EKA sisseastumiseksamite lõppu, mis olid mu viimse võhma välja võtt. Praegu ma enam mingi suur Adamsi fänn ei ole, aga lihtsalt niiiiii hea oli õhtul sinna minna, kõik muu välja lülitada. see oli lihtsalt sobiv hetk. ja ta on tore inimene.
Haydamaky 5 tunnine ööklubi folgil 2003 on ka muidugi ületamatu. Kuradi igiliikurid, ma ei tea kuidas nad seda suutsid. ma oli rõve väsinud, ikka kella 6st üleval, rohinud, turul käinud, siis 8 kontserti, kell 1 öösel, aga ära ka ei raatsind minna, mõtlesin et läheb kaua läheb. umbes kolmandal tunnil olin juba murdumas, siis istusin esimest korda päeva jooksul. pidasin vastu. kell pool viis läks tee kodu poole ja siis oli see kontsert mind nii segi pööranud et ma suutsin kilomeetri võrra ära eksida ja peaaegu järveni välja jõuda. täiesti ajuvaba. ja ma olin paljajalu, sest botastel polnud selle tantsimise järel enam taldu. kõndisin täiesti automaatselt, aju juba magas, jalad liikusid. järgmisel päeval olin nende seast kes iga törtsu Haydamaky peale mis kõlaritest lasti kõrvulukustavat kisa tegi....