Olen juba kahel Terminaatori LIVE'il käinud ja seega kõik oma unistused kahekordselt täide viinud...
Keeruline küsimus, sest mul pole seda suurepärast
live'i diilerit, kes Forzeliusel igast "tahaks 100% näha" asjast ka 100% fantastilise elamuse kujundaks, sest ma olen väga kergelt
triggered ja piisab paarist purjus tuigerdisest (või päikesest), et mu
rage leve maxi saada ja siis võib artist teha nii häid kidrasoolosid kui tahab, aga jään kontserdist mäletama ikka ainult enda igikestvat viha inimkonna vastu. Sestap ka mu möödunud aasta parimad kontserdid üldse artistidelt, kellele mul eelnevalt isegi väga suuri ootusi polnud (a-ha FTW), nii et selles osas päris raske prognoose teha. Kui mõtlete nüüd "no ex käi siis oma operetiteatris, kui tavalise rock-kontserdi publikut ei
hande'i", siis eksite ka selles, sest käisin hiljuti "Once"'i etendust vaatamas, mis teatavasti pole isegi operett ja mu pea hakkas umbes esimese vaatuse 10ndal minutil lõhkuma asjaolu tõttu, et ma olin terves teatris ainus inimene, kes polnud sinna tulnud ballikleidi või sabakuuega. Vaheajal andsin endast parima, et mitte jääda oma endise vene keele õpetaja silmapiirile, sest ta oli minust keskkooli ajal üpris heal arvamusel ja ei tahtnud, et ta näeks, milline ballikleiditu
failure minust saanud on. Aga ok, kui eeldada, et ma elan kuskil selles universumis, kus Forzeliused ja mu pea ja selg ei hakka iial valutama ja inimesed pole kunagi sitad, siis mu nimistu esiotsas on
Mark Knopfler, kes on juhtumisi lõpuks nõuks võtnud Philadelphiast tagasi purjetada, aga piletite ostmise osas olen eeltoodud põhjustel ikkagi veidi kõhklev - pole Pink Floydi
since Watersi kontsert kuulata suutnud ja kui Dire Straitsiga sama peaks juhtuma, siis mida mul üldse kuulata on?!?
Veel võiks välja (või Eestisse) tuua
Damon Albrani, kuigi ta nüüdseks suht vana mees juba ja ei sooritaks ilmselt ühtegi nendest hüpetest, mille poolest ta mulle nii hingelähedaseks saanud on.
Sufjan Stevens on ka tore, aga tema puhul ei ole mul ka otseselt seda "peab kahtlemata
in persona (<- see on ladina keel) nägema" tunnet.
Bruce Springsteen muidugi ka, kuigi pärast
selle laulu (mille sõnad võtavad ühtlasi suurepäraselt mu eelmise lõigu (((JA MU ELU))) kokku) kuulmist, on mul tunne, et Skyler Astin on parem Springsteen kui Springsteen ise. Nähtutest võtaksin uuele ringile
The Killersi ja
Iron Maideni, kui nad veel kunagi siiakanti sattuma peaks.
Eesti artistidest näiteks
DND, kes kontserditega iseenesest ei koonerda, aga olen siiani alati jõudnud "ma seekord ei viitsi" otsusele.
Herald ehk ka, kes võiks
live'is lahe olla, kui ta (nad? - dno, mis bändi kohta õige asesõna on) seda just mitte pole.
Rasmus kirjutas:Pink Floydi reunion (Mason, Waters ja Gilmour)
Forzelius kirjutas:Pink Floyd (Waters, Gilmour, Mason).
Rado Klose või gtfo