Viimane kontsert, millel käisid

Uued albumid, popimad bändid ja kõik taoline muusika kohta siia foorumisse.

Moderaator: Meeskond

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Rasmus » 29. Mai 2018, 14:02

DaydreamDiamond kirjutas:Lugudest tipphetked - Iron Maiden ja Hallowed Be Thy Name.

Reaalselt? Ma just mõtlesin, et kellele kurat see punklugu meeldib ja miks see ikka veel setlistis ruumi võtab. Maidenil on sadu lugusid, millest paljusid pole kunagi mängitud, ja nad otsustavad aasta-aastalt ikka seda mängida. Kusjuures ülejäänud setlisti osas kaebusi ei ole, kuna "The Clansman" (Blaze Bayley Pilt) tuli ära ja kontserti alustati looga "Aces High", mis on üks mu suuri lemmikuid ja tõi kohe pisarad silma.

Mis kontserti üldiselt puutub, siis nii vaimustav, kui ma lootsin, tegelikult ei olnud, aga energiat kiirgas lavalt täiesti hullumeelses koguses (isegi arvestamata, et tegemist 60-aastaste meestega) ja nii pöörast publikut pole ma Eestimaal juba aastaid näinud - suutsin kuidagi kahe moshpiti vahele jääda. Ja Dickinsoni hääleulatus on täiesti absurdne, niimoodi joosta ja laulda ei tohiks inimesele võimalik olla. Küll aga ei hinda ma seda, et Dickinson kitsaste nahkpükste alla alukad panemata jättis - VÄGA DISTRACTING.

Sound oli imo okei, kindlasti mitte väga hea, aga vokaali oli kuulda küll (sellega on enamasti põhihäda) ja kitarrid olid ka pigem selged. Saku hallis oluliselt sitematki soundi saadud (Judas Priestil nt).

Minu piltmälestus:
Spoiler :
Pilt
Kasutaja avatar
Rasmus
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 4834
Liitunud: 08. Märts 2012, 14:26
Asukoht: Riverdale

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas JazZ- » 29. Mai 2018, 16:05

Iron Maiden Saku Suurhallis 26.05.2018

Käisin päev varem Nickelbacki kuulamas (teatud mööndustega ka vaatamas) ning olin valmis Avrili eksile täitsa positiivse järelhüüde (kas selleks peab surnud olema?) kirjutama, aga kuna mõlema kontserdi piletid maksid ligikaudu sama palju ja vastutasuks saadud kraami ei suudaks isegi Jaan Talts samale skaalale suruda, siis oleks Chadi bande kiitmine lihtsalt enesepetuna mõjunud. Ehk siis kui olin end Saku Suurhallis läbi higi ja vere lõpuks oma kohale pressinud ja sealjuures ühe tüdruku praktiliselt mõrvanud (ma ei tee kahjuks nalja, tema hirmunud pilk, kui sooritasin viimast otsustavat tõmmet, et ta oma teksajaki trukkidega skalpeerida, kangastub mu unenägudes siiani), ei osanud ma aimatagi, et lisaks kuulmisele kaotan ma järgnevate tundide jooksul ka viimased riismed oma enesehinnangust ning langen sügavasse eksistentsiaalsesse kriisi, sest MIDA V***U BRUCE?!?!? - sa oled äsja vähi seljatanud 59-aastane mees, käitu palun eakohaselt ja kiru tugitoolis saamatuid poliitikuid, mitte ära hüple vähimaidki väsimusmärke ilmutamata laval ringi nagu sa oleks ADD all kannatav 10-aastane poiss. Ehk siis see, mida Iron Maideni mehed laval endast andsid, on rohkem kui ma kedagi iial andmas olen näinud ja on üsna arusaamatu, miks metallugude ettekandmine veel olümpiaala pole. Nähtu ei tundu mulle endiselt inimlikult võimalik, sest ma tean täpselt kui arusaadavaid sõnu ja lauseid ma pärast kolmest trepist üles minemist moodustada suudan - tõsiasi, et Bruce suutis kogu selle karglemise juures veel nagu mingi Elina Nechayeva (sry, ma ei tea teisi ooperilauljaid ja järele mõeldes ei tea ma ka, kas Elina on ooperilaulja) laulda, on hirmutavam kui terve Stephen Kingi bibliograafia kokku. Bruce pole muidugi ainus mees, kellega mul kana kitkuda on - Janick Gers demonstreeris mu nina all pidevalt oma head painduvust nagu oleks ta täpselt teadnud, et võimlemisveerand oli kehalises kasvatuses alati mu Achilleuse kand ja proovinud seeläbi lisaks lugude süngele temaatikale metatasandil ka mingeid isiklikke deemoneid välja päästa. Otsesema kollide väljapäästmise osas olid kõik need propid väga vinged ja etteasted lahedalt teatraalsed, nagu ka DaydreamDiamond mainis. Natuke kahju, et mingid nüansid, mida andnud fännid ilmselt hinnata oskasid ("Flight of Icaruse" esimene live-esitus since 1986) minu jaoks kaduma läksid, aga eks see ole ka mu oma süü, et ma varem ei sündinud. Etteastetest oli mu lemmik "Fear of the Dark", aga osaliselt seetõttu, et teiste hoogsate lugude foonil mõjus lihtsalt hea vaheldusena ja lisaks on mul nõrkus katkutohtrite maskide suhtes - pole midagi hot'imat kui kaktutus. Muidugi olen natuke kurb, et mu lemmiklugu ("These Colours Don't Run") repertuaarist välja jäi, aga ise ta jäi välja vms. Publiku osas oli üsna lõbus jälgida, kuidas parteri kirglik kaasaelamine pingiridades kohati täiesti emotsioonitute nägude vastu vahetus, umbes nagu oleks Bruce'i karglemine parasjagu nende tähtsat ärikohtumist seganud. Mis karglemisse puutub, siis "Run to the Hillsile" leiutasin kohapeal tantsukava juurde - mu läheduses viibivad inimesed kahtlemata nautisid seda väga, aga the pleasure was all mine.

DaydreamDiamond kirjutas:Miinus - saund. Ilgelt palju kärisevat kõrgsagedust oli, mis vahepeal tegi heli pea arusaamatuks. Eks see ole alati individuaalne aga minu kõrvadele hakkas vahepeal küll.

Kas sa kuuled ka "Laurelit", sest mul kippus sama probleem olema ja arvasin siiani, et see oli minu isiklik häda.

Rasmus kirjutas:suutsin kuidagi kahe moshpiti vahele jääda

Ha, tahtsingi teada, mis värk nende hüplemisringidega oli, aga ei osanud kuidagi guugeldada. Arvasin alguses, et keegi on kaklema läinud ja mõtlesin juba "fun!", aga siis avastasin, et kõikidel osalistel on tulevaste raskete kehavigastuste saamise kohta arusaamatult õnnelikud näoilmed ja jäin lihtsalt nõutult kontserti edasi kuulama.


Minu piltmälestus ehk LOOK AT THIS PHOTOGRAPH:
Spoiler :
Pilt
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3501
Liitunud: 19. Aprill 2009, 18:19
Asukoht: Tallinn

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Forzelius » 30. Mai 2018, 08:04

JazZ- kirjutas:
Rasmus kirjutas:suutsin kuidagi kahe moshpiti vahele jääda

Ha, tahtsingi teada, mis värk nende hüplemisringidega oli, aga ei osanud kuidagi guugeldada. Arvasin alguses, et keegi on kaklema läinud ja mõtlesin juba "fun!", aga siis avastasin, et kõikidel osalistel on tulevaste raskete kehavigastuste saamise kohta arusaamatult õnnelikud näoilmed ja jäin lihtsalt nõutult kontserti edasi kuulama.


üsna sagedased nähtused konsadel ikka. Iggy Popi ajal olin üsna lähedal, mõtlesin osa võtta, aga ei läinud.
Justice konsa ajal veetsin aga pea terve kontserdi sellise asja südames ja tulemuseks oli vb üks parimaid elamusi üldse. Üldiselt tundub see kaootiline, aga ringi sees ollakse enamjaolt väga viisakad. Kõik ühe asja eest väljas, kui keegi pikali kukub, tõstetakse püsti, et surnuks ei trambitaks jne.
PiltPiltPilt
Kasutaja avatar
Forzelius
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 13189
Liitunud: 22. Mai 2005, 20:22

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas DaydreamDiamond » 30. Mai 2018, 10:06

Rasmus kirjutas:
DaydreamDiamond kirjutas:Lugudest tipphetked - Iron Maiden ja Hallowed Be Thy Name.


Rasmus kirjutas:Reaalselt?

Reaalselt. Üks lugu, mis mulle vist esimesest kuulmisekorrast kohe meeldis ja alati läheb oma energiaga ja Niko trummimänguga väga hinge. Oleksin olnud väga pettunud kui oleks ära jäänud. Muidugi neid hitte oli seal veel, mis meeldisid aga see oli üks nendest, mida oli suurim rõõm lives kuulda ära lõpuks.

Jazz kirjutas:Kas sa kuuled ka "Laurelit", sest mul kippus sama probleem olema ja arvasin siiani, et see oli minu isiklik häda.

Ma ei kuulnud sealt kumbagit, mida pidi kuulma aga küllap ma olen pillimänguga oma kõrvadel juba mingid parameetrid paigast ära lükanud ka. Hakkasin in-ear monitore liiga hilja kasutama.
It's only after we've lost everything that we're free to do anything.
Kasutaja avatar
DaydreamDiamond
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 962
Liitunud: 07. Oktoober 2008, 10:36
Asukoht: Tartu

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas JazZ- » 10. Juuni 2018, 01:06

Deep Purple Saku Suurhallis 09.06.2018

Deep Purple'i suurem asi fänn ma kunagi olnud pole ja kardetavasti selleks ka ei saa - olen küll üritanud neid armastama õppida, aga oma suurtest pingutustest hoolimata ei suuda ma lihtsalt nende võlu kuidagi ära tabada - mõjuvad minu jaoks täiesti geneerilise rock-ansamblina ja seega on suhteliselt müstiline, miks neid hevi-metali pioneerideks peetakse, kui nad isegi hevi-metalit ei viljele. Samas jälle ei ole nad mulle ka täiesti vastumeelsed (kui ehk "Space Truckin" välja arvata - hhhhhhhhhhh) ja nii ma siis mõtlesin, et "eh, mis seal ikka, võib ju live'is ka üle vaadata". Nähtavasti oli suurem osa külalisi sinna sama mentaliteediga kohale lohisenud, sest oluliselt apaatsemat publikut pole ma isegi kirikukontsertidel kohanud. Samas võisid need inimesed ka lihtsalt eestlased olla, sest saalist väljudes jäid siiski kõrvu üsna mitmed "niiii äge oli!!!" jutukatked. Kohe saate teada, kas need hõiskajad olid valelikud petised või oli kontsert ka päriselt "nii äge".

Selleks on teil ilmselt kõigepealt veidi konteksti vaja, sest inimeste jutu tõesust on raske hinnata, kui nendest eelnevalt midagi ei tea. Niisiis tutvustan teile üht eelnimetatud seltskonda kuuluvatest: Sopranot. Kohe, kui sain teada, et Soprano samuti Deep Purple'i kontserdile läheb, võtsin oma eesmärgiks teda iga hinna eest vältida, sest mu jalad ei ole kahe aasta tagusel Queeni kontserdil läbielatud peer-pressure-seismisest siiani täielikult taastunud. Et mu kavatsuste tõsidust täielikult mõistaksite: ma jätsin isegi oma TELEFONI KOJU!!! Aga kuna elus on kaks asja, mille eest pääsu ei ole: surm ja Soprano, siis jalutas Soprano mulle ca. 10 minutit pärast Saku Suurhalli sisenemist koridoris vastu. Pärast seda nõudis ta kohe, et ma talle oma viimase raha annaks, et ta Deep Purple'i merch'i osta saaks, sest tal polevat sularaha ja kaardiga ei saavat maksta. Selgus, et see oli siiski vale ja kaardiga SAI maksta. Mu raha allesjäämine ei tähenda siiski, et sellel lool õnnelik lõpp oleks: seisma pidin ma ikka. Aga liigume edasi: pooltühja kontserdisaali.

Teise rõdu kohad polnud isegi müügis, sest nähtavasti on kontserdikorraldajatel istekohtade täitmise osas sama äärmuslikud vaated kui Aivar2-l filmide hindamise suhtes. Järele mõeldes võis asi muidugi selles olla, et istekohtade suuremal saadavusel oleks lavaesine põrand üldse tühjaks jäänud. Küllap teeb natuke haiget, kui oled oma muusikažanri teenäitaja, aga Uudo Sepp toob Saku Suurhalli rohkem kuulajaid kui sinu kollektiiv. Oma valu varjasid Deep Purple'i mehed siiski üsna edukalt, kuigi Ian Gillani pärast olin ma vahepeal üsna mures, sest ta tundus iga loo ajal südameatakist umbes paari noodi kaugusel. Võib-olla rikkus Bruce Dickinson oma tõmblemisega mu ettekujutuse korralikust etteastest lihtsalt ära, aga Deep Purple'i pundi puhul oli ikka üsna tugevalt tunda, et nad on 70-aastased vanatoid, kes enam lihtsalt väga ei jõua ja ei hakka oma tervist pingutamisega proovile ka panema (kuigi Don Airey pisut siiski testis oma piire). Kuigi mingit lavasõud eriti ei toimunud, siis "Smoke on the Wateri" videomontaaži eest olen küll väga tänulik - hakkasin selle peale kõvasti naerma, sest see "smoke on the waaater" (pilt suitsust veekohal) "fire in the sky" (pilt leekidest) oli nagu mingi asi, mida 6. klassi lapsed Windows Movie Makeriga tegid, kui see just välja oli tulnud. FUN! Muus osas jäin aga kuni lõpuni üsna emotsioonituks - võib-olla on mul tšakrad suletud (poleks ehk pidanud kõrvatroppe kasutama?), aga ma lihtsalt ei tajunud mingit energiat, ei lava peal ega selle ümber. Natuke kurb oli kuulata, kui Ian Gillan ütles: "You've been a great audience!", sest rikkus selle valega oma taevasse saamise šansid ilmselt ära. Kuigi võimalik, et sellest võimalusest jäi ta ilma juba siis, kui arvas, et "Space Truckin" endiselt repertuaaris peaks olema. Nii et mu arvamus Deep Purple'i suhtes jääb endiseks: we should remain perfect strangers. Ühtlasi võib "Perfect Stangers" (erinevalt "Space Truckingust") julgelt setlist'i remain'ida, sest see on üks vähestest DP hittlugudest, mis mulle meeldib.
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3501
Liitunud: 19. Aprill 2009, 18:19
Asukoht: Tallinn

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Rasmus » 10. Juuni 2018, 13:11

Deep Purple 9.06.18

Äge kontsert, esimese hooga ütlesin, et parem kui Maiden. Tegelikult asi pigem selles, et Maideniga olid ootused absurdselt kõrged (ja neid ei ületatud), samas kui Purple'i eel kartsin kõige hullemat ja sain hoopis ühe väga vinge rock-kontserdi. Nägin neid aasta eest Barcelonas ja seal polnud Gillani vokaalsetest võimetest mitte midagi järel, nii et ma ausalt öeldes pole väga kindel, miks üldse Tallinna kontserdile minna otsustasin, aga olen väga-väga õnnelik, et seda siiski tegin - pole sugugi ebatõenäoline, et eile andsid nad oma hüvastijätutuuri kõige õnnestunuma live'i.

Saku hallis pole mina nii head saundi kunagi varem kuulnud, mehed olid tõeliselt hoos, Gillan ise oli uskumatult heas tujus ja tervikuna toimis lihtsalt nii hästi. Ja Gillani hääl, mida tal ju tegelikult enam vähemalt kümme aastat olnud pole, ületas tõesti kõik ootused mitmekordselt. Eks see natuke naljakas ole vaadata, kuidas ta kiirematest salmidest umbes pooled sõnad ära jätab ja kõrgemates kohtades 70ndatel ära karjutud häälepaeltega imetegusid korda üritab saata, aga vähemalt ei kao nii esinemisest pinge ära! "Sometimes I Feel Like Screaming" kõlas eriti värskelt, Morse'i kidrasaund ka täiesti super. Võib-olla oleksin encore'ist need pikad-pikad soolod ära jätnud, aga millegi muu üle küll ei nurise. Setlisti eest ka kudos - sain lõpuks oma pikaajalise lemmiku "Highway Stari" live'is ära kuuldud.

JazZ- kirjutas:...mõjuvad minu jaoks täiesti geneerilise rock-ansamblina ja seega on suhteliselt müstiline, miks neid hevi-metali pioneerideks peetakse, kui nad isegi hevi-metalit ei viljele.
Vt ka Led Zeppelin. Mingi vastuse su küsimusele annab Purple'i pala aastast 1970 nimega "Child in Time", mis iseenesest on küll hard rock, kuid on sealjuures ka üks varasemaid näiteid vokaalide stiilist, mis, nagu sa ilmselt juba Priesti ja Maideni näitel tead, hiljem metal-lauljate seas ääretult populaarseks sai.

JazZ- kirjutas:"Smoke on the Wateri" videomontaaži eest olen küll väga tänulik - hakkasin selle peale kõvasti naerma, sest see "smoke on the waaater" (pilt suitsust veekohal) "fire in the sky" (pilt leekidest)...
See "pilt suitsust vee kohal" oli imo pilt päris sündmusest, millel see laul ka põhineb, nii et selles mõttes polnud väga kohatu. Salmide ajal see vanade ajaleheartiklite näitamine oli küll cool, olgugi et neid oleks võinud olla rohkem kui kaks. Kusjuures panin tähele, et kui "fire in the sky" ajal need leegid suurelt ekraanile manati, hakkas mul korraga kohutavalt palav - palun kellelgi uurida, kas aju võib petliku visuaali põhjal arvata, et nüüd on aeg higistamiseks?

Ootan Forzeliuse muljeid (eeldusel, et FB attendid ei valeta)!
Kasutaja avatar
Rasmus
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 4834
Liitunud: 08. Märts 2012, 14:26
Asukoht: Riverdale

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas JazZ- » 10. Juuni 2018, 14:15

Rasmus kirjutas:Ootan Forzeliuse muljeid (eeldusel, et FB attendid ei valeta)!


Sama, sest senikuuldud muljete põhjal pole ma enam kindel, kas üldse sellel kontserdil kohal olin. Mingid laused nagu

Rasmus kirjutas:Äge kontsert, esimese hooga ütlesin, et parem kui Maiden.

Rasmus kirjutas:mehed olid tõeliselt hoos

Rasmus kirjutas:Gillan ise oli uskumatult heas tujus


mõjuvad igatahes lausvaledena, sest Maidenist paremaks ei teeks seda ka kõige suurem ootuste-lootuste ratio ja kui see laval toimuv asi "hoos olemine" oli, siis peaksid nad muidu praktiliselt surnud olema.

Rasmus kirjutas:Mingi vastuse su küsimusele annab Purple'i pala aastast 1970 nimega "Child in Time"


Tegelikult annab see vastuse hoopis Soprano küsimusele "Mis lugu see oligi, mis on mingi 10 minutit pikk ja hästi eepiline, alati on setlistis olnud, aga seekord jäi ära?"

Rasmus kirjutas:
JazZ- kirjutas:"Smoke on the Wateri" videomontaaži eest olen küll väga tänulik - hakkasin selle peale kõvasti naerma, sest see "smoke on the waaater" (pilt suitsust veekohal) "fire in the sky" (pilt leekidest)...
See "pilt suitsust vee kohal" oli imo pilt päris sündmusest, millel see laul ka põhineb, nii et selles mõttes polnud väga kohatu.


Jajah, aga rõhusin rohkem selle montaaži koomilisusele kui konkreetsetele piltidele.

Rasmus kirjutas:üks varasemaid näiteid vokaalide stiilist


Maideniga seoseid ei looks, aga Gillani vokaalne stiil tema hiilgeaegadel on suheliselt kohutav - see mingi inisev laulmine on peaaegu hullem kui kantrimuusikute naasalne vigin. Axl Rose'i oma vihkan õnneks veel rohkem!
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3501
Liitunud: 19. Aprill 2009, 18:19
Asukoht: Tallinn

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Forzelius » 10. Juuni 2018, 20:35

Mina jäin väga rahule. Setlistist rohkemat nõuda on raske, sest puudu oli ainult Child in Time, mida ei saa mängida üsna obvioossetel põhjustel. Book of Taliesynist oleks tahtnud midagi, aganoh teadsin, et ei tule ja olin oma rahu teinud sellega. Kolmandast reast sai üsna hea üldpildi, Glover oli koguaeg käeulatuses pmst. Suurhalli heli on nagu on, aga mis teha. Was nice. Uue albumi lugudest Birds of Prey jäi lahjaks, kuna taustvokaale polnud. Muus osas väga pretentsioone pole, isegi vb natuke lühikeseks jäi? Gillani hääl ka läinud juba, aga ta tegi mis suutis ja enamjaolt laulis välja. Kitarrid olid tasemel, Morse riffe oli väga hästi kuulda ja Gloveri lõpubassisoolo oli ka tuus.
Lemmikelement (nagu mul igas bändis) ehk klaver-sünt oli nice, mõnusalt palju soolosid ja isegi väike Eesti hümn. Äge! Lordi viisid on heades kätes (tribute talle oli kena). Ja, Jazz, öelda DP kohta generic 70ndate rokk on lihtsalt kurb. Sellist kitarri-sündi harmooniat viljelevaid bände on vähe. Ja DP teeb seda endiselt väga hästi. Classic Uriah Heep sai ka lähedale mõne albumiga. Oh mida ma ei annaks 70ndate DP konsa ees. Blackmore kitarr, Lordi klahvid ja peak-Gillani hääl.
PiltPiltPilt
Kasutaja avatar
Forzelius
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 13189
Liitunud: 22. Mai 2005, 20:22

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Soprano » 10. Juuni 2018, 21:59

Äge! :pööritus:

Spoiler :
Tegelikut oli ka äge, JazZ- ei mõista! Ja on siin pealekauba lausvalet levitanud, mida oli muhe lugeda tho. Olin just tulnud merchi leti juurest mööda, kui Filmiveebi aasta foorumlane 2017 ootamatult vastu tuli. Päris päise päeva ajal raha röövimine see ikka polnud, sa ise pigem pakkusid. Kuna mul on kombeks osta bändide võtmehoidjaid juhul kui neid kontsertidel müüakse, siis olin sellele just silma peale pannud, aga olin veel 50-50 ostmisega, sest ei pea ennast just suureks DP fänniks. Kuigi käisin isegi nende 2005 kontserdil, kui JazZ- polnud veel sündinudki - tema nali. Lõpuks ostsin võtmehoidja ikka ära, aga juhul kui kaardiga poleks saanud maksta, siis ma poleks JazZ-i viimast söögiraha röövinud - nii julm ma ikka pole.
Kuna mul on haugi mälu, siis ei tulnud pärast kontserti "Child in Time" pealkiri meelde ja ma oma arust ei öelnudki, et see on alati setlistis olnud. Ma lihtsalt lootsin, et see võinuks ka tulla. Praegu vaatan, et nad mängisid seda viimati 2002. aastal, et oli päris sinisilmne lootus. "Perfect Stangers" oli mulle (perfektselt) võõras lugu mingil põhjusel. Hiljem albumi versiooni kuulates oli isegi kerge pettumus - lives oli powerit rohkem. Uuelt albumilt "Birds of Prey" oli just ülihea. See kõlas juba esmasel kuulamisel hitina. Mu enimkuulatud DP lugu "Hush" tuli ka ära, et oli täitsa ok setlist.
Mind ajas muhelema, et Gillan käis pidevalt seal dekoratsioonide taga suht peale igat laulmist ja siis tuli nt. teisest äärest välja, kui jälle laulu koht tuli. Käis narkot tegemas seal taga või? Kõikidest nendest vanatoidest seal laval tema tundus küll kõige "hapram", et võib iga hetk südari saada. Vokaal oli nõrk, aga ajas asja ära. Need mõned laused, mis ta vahepeal rääkis, olid vähemalt arusaadavad.
Kasutaja avatar
Soprano
Filmiveeb.ee admin
Filmiveeb.ee admin
 
Postitusi: 8607
Liitunud: 06. Jaanuar 2007, 04:24

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Forzelius » 11. Juuni 2018, 00:09

Soprano kirjutas:"Perfect Stangers" oli mulle (perfektselt) võõras lugu mingil põhjusel. Hiljem albumi versiooni kuulates oli isegi kerge pettumus - lives oli powerit rohkem.
hea lugu, RB Rainbow setlistiga oli see ainuke kattuja, mistõttu ootasingi võrdlemiseks seda. Mõlemad tegid suht hästi, ei taha otseselt laita. Ritchie tegi vb veits seksikamalt, mälu järgi põhi riffikohta mängis pigem salapärasemalt, DP pani täiega. Ei saa kurta, mõlemad olid mõnusad.
Soprano kirjutas:Uuelt albumilt "Birds of Prey" oli just ülihea. See kõlas juba esmasel kuulamisel hitina.
Jeap, albumi pealt kõlas hitina tõepoolest, mistõttu ootasin seda ka lives. Seal kuidagi nii ei hittinud, süüdistan seda, et taustalauljaid polnud või see refrään ei kandnud igatahes nii võimsalt kui plaadi pealt. Hea lugu nevertheless.
Soprano kirjutas:Mind ajas muhelema, et Gillan käis pidevalt seal dekoratsioonide taga suht peale igat laulmist ja siis tuli nt. teisest äärest välja, kui jälle laulu koht tuli. Käis narkot tegemas seal taga või?
Pead tihedamini konsadel käima. Instrumentaalkohtadel üsna tavapärane nähtus solistidel ja teistel tüüpidel vahepeal ära käia. Eric Adams kadus 2014. aasta Manowari konsal (prolly ka 2016 ja teistel konsadelgi) peale igat lugu pmst ja tuli kohe 25 sekundi pärast tagasi.
PiltPiltPilt
Kasutaja avatar
Forzelius
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 13189
Liitunud: 22. Mai 2005, 20:22

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Soprano » 11. Juuni 2018, 00:40

Forzelius kirjutas:
Soprano kirjutas:Mind ajas muhelema, et Gillan käis pidevalt seal dekoratsioonide taga suht peale igat laulmist ja siis tuli nt. teisest äärest välja, kui jälle laulu koht tuli. Käis narkot tegemas seal taga või?
Pead tihedamini konsadel käima. Instrumentaalkohtadel üsna tavapärane nähtus solistidel ja teistel tüüpidel vahepeal ära käia. Eric Adams kadus 2014 peale igat lugu pmst ja tuli kohe 25 sekundi pärast tagasi.

No olen ikka käinud... sellepärast jäigi silma, et ta seda nii tihti tegi. Ta viibis vähemalt mingi 10-15% ajast lava taga. Viimane, keda mäletan, oli Kiedis Lauluväljakul, kes vahepeal jammide ajal lampi ära kadus, aga ta tegi seda ikka harvemini. Võtame näiteks Nick Cave'i, kes läheks instrumentaalide ajal hoopis publikuga kontakti looma (sõna otseses mõttes).
Kasutaja avatar
Soprano
Filmiveeb.ee admin
Filmiveeb.ee admin
 
Postitusi: 8607
Liitunud: 06. Jaanuar 2007, 04:24

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Rasmus » 11. Juuni 2018, 16:19

JazZ- kirjutas:Gillani vokaalne stiil tema hiilgeaegadel on suheliselt kohutav - see mingi inisev laulmine on peaaegu hullem kui kantrimuusikute naasalne vigin.

Jap, ta on kõigest muusikaajaloo võimekaim hard rock laulja, mis sealt ikka head oodata.

Muide, kes energilisemat Deep Purple'it näha ja kuulda tahab, siis Ritchie Blackmore's Rainbow (repertuaaris vähemalt pooleks DP ja Rainbow lood) annab ilmselt ka järgmisel suvel Euroopas paar kontserti - soovitan! - ja Glenn Hughes, DP kolmas laulja, kellel on kusjuures alles nii juuksepahmakas kui ka lauluhääl, mille Gillan umbes sajandivahetusel kaotas, esineb Helsingis juba 28. novembril.
Kasutaja avatar
Rasmus
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 4834
Liitunud: 08. Märts 2012, 14:26
Asukoht: Riverdale

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas JazZ- » 11. Juuni 2018, 19:46

Soprano kirjutas:Olin just tulnud merchi leti juurest mööda, kui Filmiveebi aasta foorumlane 2017 ootamatult vastu tuli. /... / ma poleks JazZ-i viimast söögiraha röövinud - nii julm ma ikka pole.


Jajah, me kõik teame, et see on vale, sest Sop freudian-slip'is juba selle esimese lausega. Pole mingi saladus, et maailmas ei eksisteeri prestiižsemat tiitlit kui fv aasta foorumlane ja kuna Soprano seekord teise kohaga leppima pidi, on tal hammas juba kahtlemata verel ja mis oleks parem viis varajaseks õõnestustööks kui praeguse tiitlikaitsja surnuks näljutamine.

Soprano kirjutas:Kuigi käisin isegi nende 2005 kontserdil, kui JazZ- polnud veel sündinudki - tema nali.


Naljakaks teeb selle eelkõige fakt, et Soprano seda vähemalt millisekundiks uskuma jäi. :irw: :irw: :irw: :irw:

Forzelius kirjutas:Ja, Jazz, öelda DP kohta generic 70ndate rokk on lihtsalt kurb. Sellist kitarri-sündi harmooniat viljelevaid bände on vähe. Ja DP teeb seda endiselt väga hästi.


FAIL, ma ei kasutanud kordagi sõna "70ndate". See eeldaks, et ma tean, mis ajastu bänd Deep Purple on. Muus osas aga pole samuti su kriitikaga enda kriitika suhtes nõus, sest "geneerilise rocki" kommentaari all pidasin silmas, et 1) nad EI KÕLA nagu metal, mis žanrisse neid teadupärast paigutatakse ja 2) nende muusika ei mõju mulle suures plaanis kuigi huvitavalt ning mind sügavalt ei koti, mis harmooniaid nad sealjuures viljelevad. Nagu neil oleks 50 aastat pildis püsida õnnestunud, kui nad omalt poolt midagi lauale poleks toonud - ma ei ole seda kahtluse alla seadnudki. Lihtsalt pole selle aja jooksul minus veel erilist ekstaasi tekitada suutnud.

Rasmus kirjutas:
JazZ- kirjutas:Gillani vokaalne stiil tema hiilgeaegadel on suheliselt kohutav - see mingi inisev laulmine on peaaegu hullem kui kantrimuusikute naasalne vigin.

Jap, ta on kõigest muusikaajaloo võimekaim hard rock laulja, mis sealt ikka head oodata.


Kas oled teadlik, et "vokaalne stiil" ja "vokaalne võimekus" pole samad asjad? Ott Lepland on ka vokaalselt üsna võimekas laulja, aga see ei tähenda, et tema vokaalne stiil mind närvi ei ajaks.


Kui teil peaks edaspidi jälle tekkima tahtmine mu arvamus kahtluse alla seada, siis tuletan meelde, et ma olen siiski lõpetanud Eesti parima kooli. Pole mingit mõtet oma pleebsi haridust minu valgustatud meele vastu jõuproovi saata.
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3501
Liitunud: 19. Aprill 2009, 18:19
Asukoht: Tallinn

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas JazZ- » 19. Juuni 2018, 20:07

Mul on ühed head sõbrad*, kes on enam-vähem kõige lahedamad inimesed, keda ma tunnen ja kelle juuresolekul ma seega praktiliselt ühtegi sõna lausunud pole, kuna risk selle käigus õnnetult libastuda ja oma hea maine nende silmis igaveseks hävitada, on liialt suur. Vaikides on vähemalt mingi võimalus, et mõjun müstilise ja salapärasena, aga suu avamise järel ei saa ma kunagi päris kindel olla, et sealt muu närvilise sonimise järel lauseid stiilis "13 Reasons Why on lihtsalt parim!" ei väljuks, mis võiks ühtlasi vabalt olla 13. põhjus, miks nad oma sidemed minuga igaveseks katkestada otsustaks. Siiani oli mul oma tall-dark-mysterious'i imidži loomine enda meelest päris edukalt õnnestunud, aga meie viimasel kohtumisel läksid kõik mu senised ponnistused minust täiesti sõltumatutel asjaoludel vett vedama. Seda põhjusel, et seltskonnas juhtus viibima ka üks 0% lahe ja 100% halb inimene, kes otsustas kohe icebreaker'iks tuua päevavalgele mu salajase plaani õhtupoolikul Terminaatorit kuulama minna. Kuna need sõbrad on siiski - nagu juba mainitud - väga lahedad, ei palunudki nad mul üllataval kombel oma lauast otsemaid lahkuda ja oma nägu nende juuresolekul enam mitte iialgi näidata, nagu muidu seesuguse info laekumise puhul ootuspärane oleks - selle asemel vaatasid nad mind lihtsalt väga kaastundliku "pole hullu, küll sina ka ükskord normaalse muusikamaitse saad" näoga ja jätkasid siis Hispaania ja Portugali tulise lahingu jälgimist.

*vt. ka mu vanaisa definitsioon "heast sõbrast":
<sõber, hea> raske pohmaka ajal 100 meetri raadiuses viibiv viinapudeliga võõras inimene. "Sa oled mul hää sõber, teeme ühed pitsid!"


Mõned õlled ja üks Ronaldo värav hiljem kostusid raadiost aga "The Trooperi" esimesed noodid, mille peale üks mu lahedatest sõpradest ennast siiski enam tagasi hoida ei suutnud: "Sa käisid ka Iron Maidenil, eksju? Ja nüüd lähed Terminaatorit kuulama... MIS JUHTUS?" Kogu elu on sassis - rong ei taha püsida rööbastel, kui mu mitu tundi hilisemaid sõnu uskuda. Tol hetkel oskasin ma aga ainult õlgu kehitada ja mõne aja pärast kuulsid nad pimedusest häält "hüvasti", sest mul oli saabunud aeg oma sammud lõpuks TARTU LINNA JAANITULELE seada. "Jaanituli" ürituse nimes oli küll puhtakujuline silmakirjalikkus, sest kõige lähem asi lõkkele oli seal šašlõki grill, aga sellest hoolimata oli sinna kohale tulnud ikkagi terve Tartu elanikkond:

Spoiler :
Pilt


Selle rahvamassi meeli lahutas minu saabumishetkel SHANON, keda mul viimase kuu jooksul juba teist korda live'is näha õnnestus. Nickelbacki ajal lõikasid nende laulusõnad mind küll nagu teravad noad, sest tol hetkel oli mul tõepoolest nii kuradi valus seista seal üksinda, mille järel võtsin vastu elumuutva otsuse hoopis laulukaare alla istuma minna. Seekord oli mul nende sõnumiga suhestuda aga mõnevõrra raskem, kuna energiat oli mul veel küllaga, mille kohe WC otsimisele kulutada otsustasin. Näiliselt tunde hiljem, pärast lõputute tupikute ja eikuhugi viitavate siltide vahel ekslemist, hakkas mu lootus seda leida tasamisi kustuma ja mõttes mõlkusid üksnes õuduslood Panama džunglis kadunuks jäänud tüdrukutest. Kui olin juba praktiliselt leppinud, et sama saatus ootab ka mind ja mu lähedased ei saa kunagi teada täit tõde mu tuvide poolt laiali kantud jäänuste taga, hakkas ühtäkki mängima John Williamsi kõige eepilisem muusika, sest olin kõigi raskuste kiuste oma sihtmärgini jõudnud. (John Williamsi muusika oli loomulikult väljamõeldis, tegelikult mängis endiselt Shanon). "20 000 sammu!" hüüdis tol hetkel üks mu läheduses viibinud tüdruk uhkelt oma sõbrannale.

Natukese aja pärast jõudis Lauluväljakule kohale ka mu täditütar, kes mingil veidral põhjusel mulle esimese asjana ka oma 20 000 käidud sammu ette luges. Järgmisena ütles ta: "Ma vaatan, et me oleme ühed vanimad siin" ja tähelepanelikumalt ülejäänud publikut silmitsedes sain kurbusega aru, et tal on õigus. Kõik need inimesed, keda ma varem lihtsalt lühikeseks olin pidanud, olid sellele lisaks ka umbes 12-aastased. Ühe natuke Steve Harrise moodi väljanägeva vanema meesterahva nägemine rahustas mind küll natuke, aga igaks juhuks ostsin endale siiski ka vilkuva käevõru. Öelge veel, et ma pole 12!

Kui Shanon oma viimased lood ette oli kandnud, millest absoluutselt igaühe täditütar mu lemmiklauluks tembeldas ja ise sealjuures oma tegevuse üle väga uhke tundus olevat, oligi lõpuks aeg... ee, Shanonil lavalt lahkuda ja DJ-l järgmine pooltund halva Eesti poppmuusikaga sisustada. Natuke hiljem jõudis viimaks kätte ka aeg TERMINAATORIL ennast lavale vedada ja kuigi ma olen neid seda ka mitmeid kordi varem tegemas näinud, mõjus see ikka nagu esimene kord! Nali-nali ja täitsa halb teine sealjuures, aga "Nagu esimene kord" oli sellest hoolimata seekordse set'i avalooks ja siinkohal tahaks mainida, et mind endiselt häirib, et see "Romeo ja Julia" muusikalis Romeo repertuaaris, kuigi sõnades on rida "Justkui 17 ma taas", justkui Romeo endiselt 17 poleks olnud. Lisaks häiris mind, et sellel ajal otsustas mingi nõme tüdruk mulle ette trügida ja nüüd mõtlete kindlasti, et küll ma olen alles õel inimene, et võhivõõraid tüdrukuid nõmedaks kutsun, aga mul on vettpidavaid asitõendeid ei just seda ta oli, sest: a) TA TRÜGIS MULLE ETTE b) ta oli sama pikk kui mina ja varjas seega suure osa mu vaateväljast c) pärast seda kulutas ta enamuse oma ajast ENDAST videode tegemisele - nahhui sa trügid, kui sa isegi lava ei filmi ja MA EI TAHA OLLA SINU SNAPCHATI LIIGE!
Meeldiva üllatusena oligi "Isa ütles" kontserdi järgmine lugu ja sain enda mõtted vähemalt ka verbaalselt välja elada, kuigi kasu polnud sellest kahjuks midagi, sest the nõme tüdruk otsustas rahumeeli mu vaatevälja edasi blokeerida. "Isa ütles" sobib aga hästi sissejuhatama ka järgmist olulisemat seika kontserdist, sest nähtavasti ütles Jaagup: "Poeg, kas tead / Et ka sinust kord mees saama peab / Ära pead sa tulevikus toitma oma pere / töötad kehast higist välja oma viimse vere" ja pani siis oma 15-aastase poja roadie'na tööle. Poja tutvustamiseks otsustas Jaagup valida aga hoopis "vanemate ja laste suhetest kõneleva" loo "Kui kuningas nutab", mis on väga tore valik, arvestades, et see sisaldab sõnu "Sa küsid endalt kus on sinu poeg / Poeg nii julge ja tugev kui raud / Ta lamab verisena lahinguväljal / Ja lage taevas see ongi ta haud!". Põnev on ka see, et Jaagupi 15-aastase poja vanuseks oleksin ma ise umbes 7 pakkunud, mis avab võimaluse, et need suurema osa publikust moodustanud 12-aastased ka tegelikult siiski mõnevõrra vanemad olid. Sellest hoolimata lõbustas mind, kui Jaagup valis mikri publikusse suunamiseks laused nagu: "KOHVILAUAS NEELAN PEOGA ANTIDEPRESSANTE" ja "AMETID ON KÕIGIL MEIST" (jajah).

Hennot oli taaskord vahva jälgida, sest tema miimika ja žestikuleerimine ütlevad kohati rohkem kui Jaagupi tuhat sõna. Kui järele mõelda, pole ma Hennot vist üldse kunagi rääkimas kuulnud, mis ainult kinnitab mu teooriat, et vaikimine mõjub lahedalt. Kui Jaagupi lavaline energia on peaaegu võrreldav Bruce Dickinsoni omaga, sest ringi tõmbleb ta küll umbes sama palju, siis on mõned tema maneerid paraku ka Chad Kroegeriga kahetsusväärselt sarnased. Nende hulgas näiteks laval alkoholi pruukimine ja sellised aeg-ajalt õhku visatud laused nagu "Oii, küll siin on alles palju ilusaid silmi!", mis häirib mind väga, kuna a) enamus nendest ilusatest silmadest kuuluvad 12-aastastele b) ma tean, et olen koos Steve Harrise teisikuga ilmselt ainus inimene, kellele see lause suunatud EI olnud, sest tugeva valgustundlikkuse tõttu on mu silmades peaaegu kogu aeg paar veresoont lõhkenud ja seega on nende kirjeldamiseks sobilikud sõnad "ilged", "hirmsad" ja "voldemortjad", aga kohe kindlasti mitte "ilusad". Õnneks suunas Jaagup mõned komplimendid siiski ka vaimsemate väärtuste suunas, näiteks: "Tartus on kõige intelligentsem publik!", mille peale koos minuga ka kogu see purjus 12-aastaste mass heakskiitvalt hõiskas. Mis joomisesse puutub, siis ei ütleks, et Jaagup oma trimpamisega küll väga purju oleks jäänud, aga kontserdi lõpuosas esitusele tulnud "Carmeni" "la-la-la-la-lallalaa" osad kõlasid juba täitsa pehme keelega alkohooliku lalina moodi. Kuigi "Carmenil" baseerub üks mu 3. klassis kirjutatud ja lavastatud muusikali lugu, mis jutustab mu vanaemast ("lehma lüpsab ta kell viis - ja mis siis!"), siis üldiselt ma seda laulu eriti ei armasta ja tõsiselt ootan, et mõned uued hitid selle lõpuks kavast välja sööks (long shot, selleks peaks keegi need ka kirjutama). Üheks potentsiaalseks söödikuks on tolle päeva põhiteemaga hästi haakunud "13 sammu", aga kuna Terminaator suhtub uute lugude kirjutamisesse nähtavasti sama laisalt kui kõndimisse (millel pole laulu sisuga küll erilist seost, aga kuskilt pean ma ju oma pun'id välja venitama), siis kiiret järelkasvu ilmselt oodata ei ole. Iseenesest muidugi meeldiv, et Jaagup nüüd juba selliseid vanamehelikke "elu hakkab läbi saama" laule kirjutab. Suudan suhestuda!


TL;DR: I'm too old for these hits
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3501
Liitunud: 19. Aprill 2009, 18:19
Asukoht: Tallinn

Re: Viimane kontsert, millel käisid

PostitusPostitas Rasmus » 19. Juuni 2018, 22:54

JazZ- kirjutas:purjus 12-aastaste mass

PiltPiltPilt

Termikal pidi novembris uus album tulema, Jaagup seda ei maininud?
Kasutaja avatar
Rasmus
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 4834
Liitunud: 08. Märts 2012, 14:26
Asukoht: Riverdale

EelmineJärgmine

Mine Muusika

  • Statistika
  • Kes on foorumil

    Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline