Postitas Shotgun » 19. Märts 2008, 03:23
Ütleme nii, et kõige esimesena hakkas mõjutama klassikaline rokk-muusika, mida kuulati mu lähiringkonnas väga palju. Igasugused Deep Purple'd, Def Leppardid, ZZ Top'd jms. Kõige naljakam on see, et mitu,mitu aastat mul ei olnud mingisuguseid muusikalisi eelistusi stiili ega bändi suhtes - kuulasin, seda, mida keegi parasjagu kuskilt kuulas. Mul ei olnud endal muusikat ega teadnud ka suurt bändidest midagi. Asi aga ajapikku muutus. Rokkmuusikale lisaks hakkas mu kõrvu kostma ka muid bände, nagu Modern Talking, 80's disko jms. Vaikselt hakkasin muusikamaastikul rohkem orienteeruma ning omad eelistused olid kiired tulema. Sõbrad vahetusid vahepeal kiiresti ning ühe tõsisemaid stiilimuutuseid tõigi mu ellu järjekordne 'uus sõber'. Sedapuhku kasvas huvi üha enam ja enam rapi vastu. Mis siin tõesti salata, Eminem tegi suhteliselt puhta töö kassetiriiulil. Kui Eminem välja jätta, siis eelistasin kuulata rohkem räigemat gangsta rapi: Mobb Deep, N.W.A., Dr. Dre, Snoop Dogg, Ice Cube, Wu Tang Clan, Run DMC, 2Pac. Gangsta kõrvalt ei kadunud siiski kuhugi ka hip-hop: Cypress Hill, Public Enemy, Beastie Boys, De La Soul jms.
Selline aeg kestis paar aastat, kui järsku märkasin, et pole enam tegijaid, kuulan samu lugusid ja plaate (mis on küll head) koguaeg ringiratast. Sai kergelt villand stiilist, mis ei vii kuhugi. Rapmuusika viskaski üle ning naasesin oma algsete eelistuste juurde tagasi, milleks oli/on rock. Midagi ei olnud parata, rokkmuusika pühkis omakorda plaadiriiulid puhtaks, ja seda üsna põhjalikult. Edasi sai hakatud karmimat muusikat kuulama: Manowar, Children of Bodom, Black Sabbath, Ozzy Osbourne, Blind Guardian, Judas Priest, KISS, Motörhead, Samael, Metallica, W.A.S.P., UDO jpms.
Siiani on lemmikstiilidena püsima jäänud hard rock ja (heavy, speed)metal. Aga see ei tähenda, et kui mõnest muust 'liigist' mõni hea lugu ette satub, siis ma ei kuula seda..