Jep, sellega olen vägagi nõus ja lausa õnnelik, et alatihti väga halvad või mõttelagedad USA uusversioonid aitavad publikut ägeda originaalini viia. Et tagantjärgi omastada seda aastatetagust filmi, mida nišipublik nii väga juba ammu austab. See on väga tore.
Hea näide: Vendade Pangide filmi "The Eye" põhjal tehti Jessica Albaga ikka väga pask USA uusversioon. Karta on, et see osa publikust, kellele film absoluutselt ei meeldinud, pööras silmad originaali poole.
Mulle endale üleüldiselt uudised mõnest uuest USA uusversioonist ei meeldi. Aga see veel ei tähenda, et film halb oleks. Oluline on ikka see, et kes vastutab antud uustöötluse eest ja alles siis kui film lõpuks ka nähtud võin öelda, et kas oli pask või hea. Et kas tegemist on häbitu kopeerimisega, mõttelageda amerikaniseerimisega või päris huvitava nägemusega.
AGA mida ma lausa jälestan ikka ja jälle, on see sama vastik uusversioonide tootmise trend ja põhimõtteliselt statistika peaks ka näitama, et üldiselt on enamik neist kehvavõitu filmikesed.
Seepärast olen ka vihane kui teatakse mõne ägeda mis-tahes-riigi filmi uusversiooni tegemisest USA-s. Sest suure tõenäosusega on see film jama ja solvab seda, mida aastate või ainult aasta tagasi juba saavutati.
Lõuna-Korea filmide uusversioonide puhul häirib just nimelt see, et ameeriklased ei ole võimelised L-Korea stiili uuesti looma. See on omane L-Koreale. Vahet ei ole, et väidetavalt tehakse "teistsugust" nägemust. "Oldboy" ja "I Saw the Devil" on ägedad, sest need on L-Korea filmid ja ongi kõik. "I Saw the Devil" ei olnud ka mingisugune meeletult fantastiline film nagu "Oldboy", aga vägivalla teemat käsitledes tegi see film silmad päris paljudele omasugustele (vähemalt minu jaoks). Ja vaevalt nüüd seda sama jõhkrat ja stiilset kurjust suudetakse taasluua.