Postitas Zinera » 29. Aprill 2016, 20:57
Käisime eile Džungiraamatut vaatamas. Kahjuks rikkus filmielamust järgmises reas istunud naisterahvas kahe väikse lapsega, kes terve filmi kestel luges lastele eestikeelseid subtiitreid kõva häälega ette. Ütlesin 3 korda, et nad vaikselt oleks, aga ebapädev lapsevanem ei teinud väljagi. Lapsed korra ütlesid, et nad on vaikselt ja siis krõbistasid kommipakkidega edasi ja rääkisid filmist. Selline rahvas siis mustamäe apollos, päris tore, nii haigeid inimesi polegi veel näinud, enne võtaks venelased, need tavaliselt saavad üsna ruttu aru, et võiks vait jääda.