Komöödiatest, naermisest ja emotsioonierinevustest

[triinottis]

Viimati vaadatud film "Sex and City" oli tõeliselt hea ja lahe film. Soovitaksin kõigile, kes ei ole üksi ja kel ei ole pea veel pulki täis autodest, kiirustest ja mõttetutest meestest. Ilmselt olengi tõeliselt tulejalul varejanuliste õudukate passijatega. Ma ei saa aru inimestest, kel on ainult üks žanr - action ja äri. Raske on ette kujutada sellistega koos naerda millegi lihtsa, intelligentse ja lakoonilise üle.
Armastan loodust ja loomulikkust, sellest ka kõike ilusat ja arvan, et hea komöödia tervendab ja tugevdab hinge. Kuid kindlasti peab heal komöödial olema ka hea sisu, see on esmane tunnus, et filmi vastu huvi püsiks, vastasel korral läheb saal täiesti tühjaks, mida ma olen ka kogenud. See oli filmi(nimelt kah komöödia) nimega "Love Vegas" puhul - uskumatu aga tõsi, saal läks täiesti tühjaks! Sest film oli sisutu ja seega ka komöödiavaene. Kui elu ise huvitavam on, milleks siis seda filmi vaja on?
Otsustage ise!