Puhas veri

[Ralf]

Puhas veri
True Blood (2008 – 2014)

"Puhta vere" keskmes on Louisianas asuva Bon Tempsi linna elanikud ja nende seas elavad vampiirid, kel on õnnestunud end varjamata aastatega ühiskonda sulanduda. Sookie Stackhouse, keda on alates lapsepõlvest painanud võime lugeda inimeste mõtteid, (Paquin) töötab Merlotte'i baaris teenindajana ja kohtab ühel õhtul Bill Comptonit (Moyer), nägusat vampiiri, kelle mõtteid ta lugeda ei suuda ja kellesse ta ka esimesest silmapilgust armub.

Loe täielikku tutvustust siit

[Ralf]

Nagu WTF et seda juba andmebaasis ei olnud. Nii populaarne sari ja puha.

[Garli]

Vaatasin kaks esimest osa ära ja siis andsin alla, sest tundus lihtsalt nii igav ja need lambikad kepistseenid kogu aeg.. on need tõesti vajalikud? :/

[hint]

See sari tundus mulle ka jõle aeglase algusega. Hooaja lõpuks hakkas aga liikuma(vb harjusin ära?) ja teine tundus juba täitsa nauditav.

[eerik]

Tegin pilootosaga tutvust ja tundub, et siin on armastus esimesest silmapilgust.

[Ralf]

Tegin pilootosaga tutvust ja tundub, et siin on armastus esimesest silmapilgust.

Ma armastan sind.

[eerik]

Kuigi HBO on omamoodi kvaliteedimärk, suhtun ma kõigesse eelarvamusega. "True Blood" on jällegi üks neist teostest, mis kõik mu kartused aga purustas. Vaimustusse sattusin juba esimestest stseenidest ja neile järgnenud ülivingetest avatiitritest, mis oma stiilsusega lausa ehmatasid.

Sisult on seriaal selline võrdlemisi lihtne ega võta ennast liiga tõsiselt. Samas ei langeta aga kunagi liiga madalale ning kogu vampiiride ja muude müstiliste elukate maailma vaadatakse kerge kiiksu, seksuaalse alatooni ja kohati päris musta ning tabava huumoriga.

Kui mingil hetkel tekkis minu vaatamiskavas seriaalipõud, siis jaanuariga olen endale leidnud juba kaks uut lemmikut: "Mad Men" ja "True Blood".

[Jolt]

True Blood annab juba esimese stseeniga väga selgelt mõista, et tegemist pole mingi harjumuspärase sissekandega vampiiriteemas. Kulunud tavad keeratakse piisavalt külili või neid tehakse väga muheda eneseteadliku irooniaga. Vampiiri-mütoloogia pidepunktid jäävad siiski paika ja seepärast polegi tegu sarnase pilastusega nagu kogu selle alažanri massikultuuris akuutseks tõstnud Twilightiga.
True Bloodist esimest korda kuuldes olin üksjagu skeptiline, kirjelduse järgi tundub TB jõuga põimivat teemasid, mis võiks väga vabalt olla lahendatud ka eraldiseisvatena. Peategelane on telepaat ja samas on sarja keskseteks tegelasteks siiski vampiirid. Peale esimest episoodi sai aga selgeks, et mure oli põhjendamatu ning potentsiaalselt teineteist häirivad teemad töötavad koos piisavalt ladusalt. Juba esimese hooaja keskpaigas avardus True Bloodi universum oluliselt ja viidati päris mitmetele mütoloogilistele tegelastele, kelledest päris mitmeid on kahe hooaja jooksul juba näha saanud.

True Blood algab vägagi selliselt nagu eerik eelpool juba kirjeldas. Keel on selgelt, kuid kontrollitult, põses. Kogu esimese hooaja terviklikku tooni ilmestab väga hästi stseen,

Spoiler :

milles Billi leinav Sookie rusutult surnuaias jalutab (aga kes meist usuks, et peategelased surevad esimestes osades), kui ühtäkki ilmub selgelt õudusfilmilikul viisil keegi mulla alt. Pärast selgelt kunstlikku vaataja hirmutamist selgub, et Bill polegi surnud ja suurest heameelest hakkavad mõlemad peategelased otsekoheselt seksima. Kui krimpsutad nina ei tähenda see veel, et TB poleks sinu jaoks, aga kui ütled AWESOME! siis soovitan sarjaga tutvust teha.

Tõsisema hoo saab TB sisse esimese hooaja lõpuosades, kui lisanduvad üpriski mitmed karakterid. Koos nendega kerkivad esile uued sisuliinid ja TB muutub veidi tõsisemaks, kuid samas ka oluliselt põnevamaks.
TB tegelased on tõesti täiesti varjamatult seksuaalsed ja see on ülimalt lahe just seepärast, et selle läbi vastandub True Blood väga selgelt Twilightile. Üleüldiselt meeldib mulle selle sarja juures sisuliselt kõik. Väga mõnus taustamuusika; lämmatavalt suveõhtune tunne, mis sarja vaadates tekib; kui kindlalt hoiab sari vaatajat ohjes ja kui teadlikult julgeb publikut petta; kõik need väikesed psühhedeelsed stseenid; see, et ükski karakter ei jää mõttetult ekraani täitma, kui kellegi teema saab läbi siis suure tõenäosusega kirjutatakse ta sarjast välja mingil orgnaanilisel moel; TB tegijad tajuvad väga selgelt, et mis tüüpi sarjaga on tegemist ja ka teisel hooajal visatakse iseenda üle üpris palju nalja. Paljudest karakteritest on kindlad lemmikud Eric, Jessica, Lafayette. Maryann’i on imelik lemmikkarakteriks nimetada, kuid just tema tulekuga läks sari oluliselt põnevamaks ja Michelle Forbes on selles rollis tõsiselt sümpaatne.

Aga perfektse sarjaga tegemist siiski pole. Sookie Stackhouse on kogu esimese hooaja kõige halvem peategelane, keda üheski sarjas näinud olen. Minu jaoks jääb arusaamatuks, et kuidas tema telepaatilised võimed on Bon Tempe's vaid kuulujutuks. Ta paljastab ennast sisuliselt igas situatsioonis. Lisaks sellele kinnitab Sookie märkimisväärse järjepidevusega kõigile tegelastele (ja seega ka publikule), et tegelikult on ta märkimisväärselt arukam, kui arvatakse. Ja sellel väitel puudub tegelik kaal, sest paljud tegelased peavad teda konkreetselt debiilikuks. Õnneks on tegu rohkem ansambelsarjaga ja mida edasi, seda selgemini tõusevad esile mitmed paralleelsed tegevusliinid. Lisaks sellele leiab Sookie esimese hooaja lõpuosades mingi tasakaalu ja muutub kordi sümpaatsemaks. Terve teise hooaja elasin talle juba kaasa.
Lisaks heidaksin TBle ette, et vampiirivere mõjusid ei kehtestata ilmaski täpselt. Hooti jääb selline mulje nagu efekte mõeldaks välja käigult ja sõltuvalt sellest, mida sisu edasiviimiseks vaja on. Usun, et raamatutes on need reeglid tegelikult selgelt paika pandud, kuid sarjas endas pakutud info põhjal jääb hooti veidi kaootiline mulje.
Ja viimasest osast jäi mind tõsiselt häirima ühe tegelase surm. True Bloodi kaadrivoolavuse märkisin juba eelnevalt ära, kuid kuni antud karakteri väljakirjutamiseni asetus iga surm väga hästi üleüldisesse teemasse. Ma saan küll aru, et see juhatab kolmandaks hooajaks sisse mingi uut tüüpi keemia kahe olulisema tegelase vahel, kes seda kõige vahetumalt kogesid, kuid kuna kõik eelmised karakterid lahkusid sarjast väga loomilikuna näival moel, siis tõusis antud moment esile ja jäi häirima.

[hint]

Vähemalt Eesti on jälle tagasi maailmakaardil!

Spoiler :

Keda peaks huvitama, siis nimelt Eric kepib kuuendat tundi jutti kuskil keldris kettide küljes rippuvat random litsi, kui Sookie sisse jalutab. Eric tutvustab teda "Her name is Yvetta, she's from Estonia", mille peale tüdruk pobiseb ühe entusiastliku "strastvuitje" Sookie suunas. Aga tegelt päris pandav piff oli, pole midagi vinguda meil(nägu polnud ainult väga hästi näha).

[Garli]

Tänase osa Eesti mainimine tundus ikka eriti lambikas. Nimelt kui vampiir Pam parajasti Yvetta'le jalgevahe mõnu tegi ütles ta: "Lie back, sweetheart, and think of Estonia."

[Sten]

Selle Eesti mainimisega tuli ka meelde, et filmis "Condemned" (vist oli nii), oli üheks paharetiks steroididest üle pumbatud Petr, kes pidi olema ka väidetavalt meie kodumaalt.. kahjuks pandi lipu värvidega ikka rämedalt puusse. Ei teagi kas seda võta kui solvangut või on inimesed tõesti nii laisad, et viskavad eestlasi kehastavatesse rollidesse lambi vene nimed..

[uinuvjänes]

Tere! Sooviksin teada kas Puhas Veri läheb edasi või korratakse seda uuesti???

[Ronet]

Tere!

Eeldan, et pead silmas Fox Life? Soovitan neil endilt küsida. https://www.facebook.com/FoxLifeEstonia?ref=ts
Samuti näitas YLE1 või 2 seda mingi periood. Olen suht kindel, et mõlemad kanalid kavatsevad True Blood'i edasi näidata. : )

[Ronet]

Finale

Spoiler :

Üsna igav ja turvaline lõpplahendus. Hoyti tagasitulek võttis LIIALT palju ekraaniaega + kogu see Jessica teema JÄLLE!

Tara ekraaniväline tapmine jättis vaatajale mulje nagu oleks selle taga midagi enamat, ent ka see lugu ei liikunud kuhugi ja oli põhimõtteliselt lihtsalt filler.
Eric ja Pam oleks võinud samuti rohkem ekraaniaega saada.

Parem lõpp kui Dexteril. Aitäh nelja hea hooaja eest!