Tüdrukud

[Soprano]

Tüdrukud
Girls (2012)

Koomiline pilguheit nelja erineva 20ndates tüdrukute alandustele, ebaõnnestumistele ja haruldastele kordaminekutele. Peategelane Hannah (Lena Dunham) on lootustandev kirjanik, Marnie (Allison Williams) on tema parim sõbranna ja toakaaslane. Nende ühisteks sõpradeks on nõod Jessa (Jemima Kirke) ja süütu Shoshanna (Zosia Mamet).

Loe täielikku tutvustust siit

[IlseV]

PS: selle taustal, et täna acta üle hääletatakse, igasuguste spoilerite pärast ei vastuta.

Noh, kõigile meeldivad "Tüdrukud"? Mulle ka, enam-vähem (kuigi, enne sarja tulekut käis peast läbi mõte, kui paljud järgneva mõne kuu jooksul "Girlsi" mainivad ehk vaatavad).

Või vähemalt, ma väga mõistan Dunhami fenomeni ja kõike erakordsust tv-maailmas, mis temaga kaasneb, olgu need siis kehaprobleemid või reaalsuselähedane kujutlus elust või misiganes märksõna, mis "Girlsiga" seostub (kuigi, vastukaja, et sarjas tegutsevad ainult valged, on umbes sama ameerikalikult egoistlik ja võlts-tolerantsust taotlev argument nagu "Newsroomi" piloodis, kui too blond tüdruk Danielsi käest põhjapaneva ja sarja alustava küsimuse küsis).

Kuid tegelikult tahtsin oma jibber-jabberiga jõuda nii kaugele, et "Girlsi" suhtes mingi seisukoht võtta. Nimelt kuivõrd mulle meeldib Dunhami Hannah kogu oma probleemidega, siis tõesti, enamik ajast jättis ta ekraanil mulje kui totaalselt valesid samme ette võttev inimene, kes käitub mingite veidrate asjaolude saatel, millest tal endalgi aimu pole. Ja samas, kes meist poleks neidsamu lolle vigu teinud ja arvanud, et tegelikult käitume nii õigesti nagu situatsioon vähegi võimaldab. Ses osas oli naeruväärne, et Shoshanna, kes neist kõigist vist küll noorim (?), oli oma naiivse suhtumisega neljast tüdrukust ehk kõige enam jalgadega maa peal.

Võib-olla Dunham kasutabki ära ühiskonna üldist situatsiooni ja olukord, kus töö leidmine ongi keerulisem, kui kuus aastat tagasi, vabandaks justkui välja ka töö mitte otsimise. Või nagu Rolling Stonesis kirjutati (igaks petteks, see lõik on mul juba mõnda aega kusagil kaustas seisnud ja mitte üldse selle mõttega salvestatud, et peaks seda igal pool kuootima):

The brilliance of Girls is how these young Americans have already gotten all the hopes and desires trampled out of them. Twenty years ago, Dunham and her friends would have been working in coffee shops in some boho college town. The word "slacker" would have gotten kicked around, and they all would have had bands. (Plus boyfriends who pretend to be Steve Albini.) Ten years ago, they would have been DJs or bloggers with podcasts. (Plus boyfriends who pretend to be James Murphy.) But in 2012, these ladies have no aspirations, not even the insanely pretentious and unrealistic kind. They don't daydream about being famous or rich. They're not working on any kind of dream at all.

Muidu veel, tegelaste valik on olnud igas mõttes värskendav, sest mõne kuulsama näitleja lead casti kaasamine jätnuks sarjast ilmselt ka mõnevõrra teise mulje. Võrdlusmomendi praktiline puudumine on ilmselt see, mistõttu "Girls" paremini mõjus. Tegelaste mängimine ei annagi võimalust uskuda, et mõni teine girl või gal mängiks näiteks Marniet või Jessat paremini. Chris O'Dowd vist oligi pmt ainus, kes mujalt juba teada, aga heas ja ausas väitluses võiks välja tuua, et ta niiehknaa sõitis sisse alles hooaja lõpus.

Hooaja lõpp oli tegelikult üsna üllatav, sest ma ei jälginud kuidagimoodi, mitut osa üldse näha saab jne. Kuigi pulmad ja muu, mis seal toimus, mõeldes hiljem järele, oli üsna tavapärane viis lõpetada (umbes nii, et jätta üks closure lõppu ja samas anda võimalus järgmisel hooajal tagasi tulla). Ja siis kuulujuttude järgi juba teise kuulsama tüübiga.

Ja muusikakasutuse ja "ha-ha-ha" kuootideni ma niisiis ei laskugi. Need lihtsalt kuuluvad asja juurde.

[adi]

Kuid tegelikult tahtsin oma jibber-jabberiga jõuda nii kaugele, et "Girlsi" suhtes mingi seisukoht võtta. Nimelt kuivõrd mulle meeldib Dunhami Hannah kogu oma probleemidega, siis tõesti, enamik ajast jättis ta ekraanil mulje kui totaalselt valesid samme ette võttev inimene, kes käitub mingite veidrate asjaolude saatel, millest tal endalgi aimu pole.

Esiteks mulle "Girls" täitsa meeldis. Seda öelnuna pean tunnistama, et pea kõik head komöödiaseriaalid (Peep Show, Flight Of The Conchords etc.) seisnevad suuresti sellel, et peategelased teevad ridamisi valesid otsuseid.

[Kadii]

Kell on viis hommikul ja ilmselt emotsioonid peksavad üle pea, aga see on niiiiiiiiii hea sari, et läks automaatselt pärast ühte hooaega mu all time lemmikutesse. Mingil sellisel endale mittetunnistataval ja samas tunnistatavl tasandil relatevad ilmselt paljud tüdrukud Hannah'ga ja see on äge. Lõpuks midagi, kus peategelasteks ei ole karjääri tipus olevad naised või pereemad, vaid keegi kellega tõesti võib sarnastuda. Pluss Jenna on ülikuum ja Adami karaktereid oli üks lemmikuid.

[Ronet]

Peale esimest hooaega on sari üsna alla käinud..
Elijah regulaarseks tegelaseks tegemine oli hea lüke tho.