Postitas Garli » 13. November 2009, 16:10
Näide ulmefilmist, mis minule, kui inimesele kes ulmekaid väga ei seedi, meeldib. Ei mingeid rõvedaid koletisi või eriefektidest pakatavaid võitlusstseene või muid asju, mis kolliulmekate juurde kuuluvad.
Rahuliku kulgemisega lugu, hea müsteerium ja selline kuidagi tagasihoidlik film. Ütlus "väike, aga suur" sobib hästi kirjeldamaks seda filmi.
Clint Manselli skoor on ka jälle väga võimas.
Käesoleva aasta top3 materjal, minu jaoks. 9/10