Postitas Ralf » 13. Veebruar 2010, 01:16
Mina ei mõista, mis seerumit see Pixar inimestesse süstib, et inimesed automaatselt nende arvutianimatsioone jumaldavad? "Up" oli ju täielik solk!
Mina ei tea... kas asi on selles, et olen liiga suur? "Toy Story" ja selle järg kuuluvad mu suurte lemmikute hulka ning ilmselt mängib selles oma rolli tõsiasi, et nägin neid filme väga noores eas ja selle tegelased on alati olnud mu mällu salvestunud kui mitmedimensionaalsete ja huvitavatena ning vaatan neid filme harilikult aastas vähemalt korra, kuid "Upi" peategelased olid lausa ebameeldivalt vähearendatud ja igavad, lugu mõeldud kahtlemata ainult lastele, kes näevad ilmselt midagi vaimustavat tõsiasjas, et maja lendleb õhupallide jõul, ja too pisarakiskujast lõpp oli sama imal kui vaadata YouTube'ist videosid masturbeerivatest gorilladest (ja uskuge, neid on üllatavalt palju).
Võib-olla olin enda ootused alusetult liiga kõrgele kruttinud. Sama oli ju ka nende varasema "WALL-E"-ga, mida samuti üldise massiga võrreldes üsna kriitiliselt hindasin ja seda omakorda liigsele dialoogile ja inimtegelaste kaasamisele, sest film jättis endast varakult mulje, nagu puuduks sellest igasugune tsiviliseeritud lävimine ja film oleks ehitatud üles vaid robotite omavahelisele kehakeelele üles ehitatud suhtlemisele. Imelik, miks ma "Upi" puhul juba varakult ei mõistnud, kuivõrd mageda ja ühekülgse seikluslooga tegu on.
Ja kas "Up" ei olnud mitte kõike seda, mida kaasfoorumlane ja -blogija Malcolm "Cloudy with a Chance of Meatballsile" ette heitis?
●●○○○○○○○○