Liiga episoodiline; pinge kõikus häirivalt; lõpp oli punnitatud, sest ei andnud mitte kui midagi loole juurde. Ootasin märkimisväärselt enamat. Küll aga ei häirinud filmi fookus - kartsin, et demineerijate roll on üle igasuguste mõistlike piiride paisutatud a'la nagu CSI sugustes halbades sarjades. Olukorrad, millis selline rühm üksinda mööda Iraaki ringi sõitis, näisid realistlikud ja konfliktid, mida nad lahendasid, püsisid usutavalt mikrotasandil. Ei tea, minu arusaamine Iraagi sõja kordineerimatusest ongi
No End in Sight 'i ja
Generation Kill 'i tõttu täpselt selline.
Samas, mu hinnangud võivad väärad olla. Olin esimest korda kinos koos konkreetse kodutuga. Ei tea, kus ja kuidas ta pileti sai - võibolla ongi kultuurilembeline. Igatahes põhjustas ta puudulik hügieen ja köha palju kaebamist ja turvamees käis korduvalt asja inspekteerimas. Kuna tüüp nendel momentidel ei köhinud läks Darth Maul sama targalt tagasi. Neljandat korda tagasitulles leidis korravalvur õige härra üles ja talutatas ta kinosaalist välja.
Kuigi ta seltskond ei olnud meeldiv pidasid ebaõigeks, et ta ära saadetakse. Tal pidi olema pilet, sest muidu pole võimalik saali pääseda. Kolme minuti pärast tuli härra oma kompsudega siiski tagasi ja vaatas teises kohas filmi lõpuni.