Postitas Ralf » 27. November 2009, 22:51
That's a bingo!
Aga tõesti, härrased, ma arvan, et vähemalt tehnilisest küljest - ehkki küll mitte meelelahutuslikust - on see seni Tarantino parim film ja vääriks Oscari nominatsiooni ja võib-olla võitugi parima filmi, reii ja operaatoritöö eest ning takka veel meeskõrvalosa Christopher Waltzile.
Tõsi küll, tuleb veel jupp aega oodata, enne kui ma seda väikest eepost uuesti vaadata viitsiks, sest pikk ta ju on ja hoolimata mitmest väga pingelisest mammutstseenist ja väga mõnusast tulemängust ei ole ta küll selline linateos, mida isegi ka kõige suurema meeldimise korral aina uuesti ja uuesti vaataks, erinevalt näiteks Quentini varasematest ja hollivuudilikematest linateostest. Arvestades, et kui väike kõrvalepõige "Death Proof" välja jätta, on "Kill Billi" filmid ja nüüd siis ka "Inglourious Basterds" kindel näide sellest, et mees on reissöörina tunduvalt arenemas, sest isegi kui tema talent peegeldus ka ta esimestes filmides, olid need siiski pigem nutika videolaenutuse töötaja toodangud ja mitte hiilgava meisterlavastaja kätetöö, ja jutualune teos seda juba on... ütleks vähemalt mina.
Kui nüüd rääkida asjadest, mis mind veidi kripeldama jäid, siis olid nendeks Eli Rothi tegelase vajalikkus või siis tema ülemängimine, imelik meigistseen ja sellele järgnenud montaailaadne episood Shosannaga David Bowie loo saatel, mis pärast neid pikki pingelisi dialoogstseene kuidagi ebasobilik tundus, ja ka too kummaline ja totakas viiesekundiline seksistseen tolle sõjafilmi lavastaja ja ta tõlgi vahel. Ühtlasi häiris mind ka, et ära seletati, kuidas too tüüp, kes oli näidanud kolme sõrme valesti, oma päritolu kogemata reetis - näidati ju üsna selgelt, mis tema apsakaks oli, Aabitsat tarvis küll polnud.
Aga sellegipoolest julge ja erinevalt Forzast väga haruldane kümme kümme.
PS. B.J. Novak ruulib!