Postitas Peata Ratsanik » 16. Juuli 2006, 02:23
ETV-st tuli see film ja ma ei liialda, öeldes, et see on üks parimaid filme, mida oma elu jooksul olen näinud. Filmi vaadates tekkis teadmine, et Aronofsky sai sellega hakkama:poole filmi pealt juba ja eriti filmi lõpus, ma ei tahtnud enam vaadata, see oli lihtsalt õudne, mis ekraanil toimus, aga ma ei saanud silmi ära pöörata. Ma ei tahtnud seda filmi enam vaadata, aga ma lihtsalt pidin. Ja mis filmi eriti häirivaks tegi, oli selle filmi reaalsus, see film tõesti tekitas fiilingu, mille telepildile aitas kaasa ülihea soundtrack. Kõik osatäitmised olid head ja nagu eespool mainitudki, oleks Ellen Burstyn pidabud saama Oscari.
See film avas mu silmad tõeliselt ja mitte kunagi ei suuda ma peale selle filmi vaatamist narkotsi isegi mitte proovida. Liiga karm, sünge ja reaaalne ning tekitab tahtmise mõelda, et narkots tegelikult nii ei tee, aga samas saan ma aru, et teeb. See film tekitab liiga palju vastandlikke mõtteid, et mul on raske selle kohta midagi öelda.
Igatahes tõusis see mu pingereas 1. kohale. TOP 1.
10/10!