Michael Clayton

[Kaido]

Michael Clayton
Michael Clayton

Michael Clayton töötab New Yorki suurimas advokaadibüroos, tegeledes seal kõige mustemate töödega. Büroo omaniku Marty Bachi (Sydney Pollack) antud kohustused ei meeldi mehele mitte karvavõrdki, kuid majanduslikud raskused sunnivad tal tööpostile jääma. Kui Michael satub kohtuasja, kus kaalul on miljonid dollarid, mõistab ta peagi, et tegemist on ta karjääri raskeima ja vastutusrikkaima ülesandega.

Täielikku tutvustust loe siit.

[Peata Ratsanik]

Tugevate näitlejatöödega ning asjatundlikult lavastatud film oli isegi meeldiv üllatus! Väga keerulist materjali oli ikka tarvis filmi ajal seedida, kuna, pean tunnistama, et kohe kõigest aru ei saanud. Ei saanud esialgu aru ei Michael Claytoni (Clooney) eraelust, ei saanud aru ka kohtufirmade semmimisest ja ühinemisest, mille ümber seal lugu tiirles ning ka hirmkallist kohtuasja puudutati tegelikult suht napilt, aga piisavalt siiski. Filmi lõppedes oli aga pilt kõigest igati klaar!
Filmi trumbiks on näitlejad. Küll pean nentima, et George Clooney oli hea, kuid kas ka Oscari-nominatsiooni vääriline? See-eest Tom Wilkinson ja minu silmis täiesti võrratu ja alati sümpatiseerinud (igas rollis, kus teda näinud olen) näitlejatar Tilda Swinton on võistlustules igati teenitult! Eriti veel Tilda Swinton!
Film oli küll rahulikult ja pigem uurivalt kui näitavalt sujuv, ent oli tõelisi tour-de-force hetki mu silmis! Näiteks stseen, milles Tom Wilkinson vestleb telefoni teel Clooney tegelaskuju lapsega või siis korduvkerib oma toas kohtufirma reklaami ning ka ekraaniteose lõpp, mil George Clooney võtab Tilda Swintoni vahele! Võrratu!
Thrilleri-maiguga draama, lugu Michael Claytonist, on soovituslik just neile, kes soovivad filmist vahel leida ka mõttetööd ja kellele meeldib Clooney, Wilkinsoni või Swintoni talent!

Hinnang: 8/10!

[Soprano]

Enne vaatamist ei lugenud filmi kokkuvõtteid ega midagi. Teadsin ainult, et peaosas on Clooney. Selletõttu hakkasin mingi aeg tagasi omavahel segi ajama filme Michael Clayton ja Charlie Wilson's War (2007) - nimed pealkirjas. Michael Clayton kandideerib tervelt 7 Oscarile: parim film, lavastaja (Tony Gilroy), originaalstsenaarium (Tony Gilroy), meespeaosa (George Clooney), meeskõrvalosa (Tom Wilkinson), naiskõrvalosa (Tilda Swinton) ja veel muusika (James Howard).

Võib-olla polegi kõige parem täiesti ilma teadmata filme vaatama minna. Mulle jäid mõned asjad Michael Clayton'i puhul segaseks. Õnneks küsisin kohe sõbralt filmi lõppedes asjad üle. Sisu pole ilmatuma keeruline, aga minusuguse tumba jaoks peab asju topelt üle seletama. Vähemalt tunnen uhkust selle üle, kui üks näitleja filmi alguses pildile taustaks rääkis siis teadsin, et see peab olema Tom Wilkinson - oligi. Teine asi, mille puhul alateadlikult teadsin ettejuhtuvat, oli üks stseen Clayton'i autoga filmi alguses, aga see selleks. Tom Wilkinson oli filmis eriti veenev hullunud advokaadina, kes oli paljastamas suurt kinnimätsimist vms. Clooney mängis loomulikult hästi nimitegelasena. Clayton on ametilt "koristaja" ja on parim sellel alal. Clayton peab seda hullunud advokaati ohjeldama hakkama. Lõpuks päästab mees aga terve päeva.

Tony Gilroy esimene lavastajatöö on hea, aga vähemalt mulle tundub, et olen taolisi vandenõu draamasid liiga palju näinud. Ta on kirjutanud varem nt. Bourne käsikirju. Oleks Michael Clayton natukene veel originaalsem ja üllatavam olnud siis paigutaksin isegi eelmise aasta parimate hulka. 7/10

[hau]

Alguses oli väike kahtluseuss sees, et äkki midagi väga erilist ei ole, aga vastupidi. Siin on üks lihtne lugu jutustatud väga originaalselt ja profesionaalselt. Ma kujutan, ette kui igav see film oleks võinud mõne teise venna käe all olla, aga Gilroy ei lase oma Bourne'st tuntud pingelatti üldse mitte alla, kuigi siin ei ole mingit actionit(va paar stseeni). Ma ütlen ausalt, et tema väärib parima originaal stsenaariumi Oscarit, sest lavastajat ta nagunii ei saa. See lihtsalt on parim originaal stsenaarium. Kahju, et Junol Oscar juba põhimõtteliselt soolas. Originaal stsenaariumi auhinna võiks nad juba parimaks indie filmiks ümber nimetada, mis nad ikka hämavad.
Igatahes Claytoni stsenaarium oli väga tugev - koguaeg koorus midagi välja ja väga hästi näitas tegelaste eraelu ning probleeme. Mulle just kõige rohkem meeldiski see ülesehitus, et sisu koguaeg andis koguaeg midagi juurde, et lõpuni oli huvitav. Samuti montaaž, kaameratöö ja muusika olid tasemel. Esimesed minutid olid väga tugevad.
Kõik näitlejad andsid endast parima. Wilkinson andis ikka väga tugeva esituse. Tuli meelde kohe Lumeti Networki, kus Finchi tegelane läks hulluks. Omal ajal sai Finch ka teenitud auhinna, aga kahju, et Wilkinson see aasta ilma jääb.

[Ronet]

Selliseid filme on kohe nauding vaadata. Dialoogid, käitumised etc mõjusid väga orgaaniliselt.

8/10