Postitas hau » 20. Oktoober 2007, 21:59
Nonii, mis selle filmi juures mulle jalgu jäid olid:
Dublaaž- kui ma lehest kunagi lugesin, et Asta tegelane räägib vene keeles ja Eesti näitlejanna loeb lihtsalt vene tekstile Eesti keelset teksti peale siis seda oli mul väga raske uskuda, aga kui ma seda lõpuks linalt nägin siis ma ei suutnud aru saada MIKS?(Muidugi ma saan aru, aga ikkagi MIKS). Huulte liikumine ja hääl segasid mind tõesti niivõrd palju, et ei uskunud seda tegelast. See pole veel midagi võrreldes Renars Kaupersi tegelane. Kes iganes seda Tseesaar Veesaart luges oli vale otsus. Liiga peenike hääl ja filmile tuli üldse kasuks, et seda suhteliselt mõttetut tegelast nii vähe oli. Georgi laulmise ja Matvere rääkimise vahel oli ka tunda tämbri vahet. Oli isegi stseene, kus tavalised Eesti näitlejad olid hiljem teksti uuesti peale lugenud. Nii hästi oli aru saada. Profesionaalsetel filmidel on dublaaž üks vähem märkamatumaid aspekte, aga siin oli see tõesti takistuseks.
Teine probleem on see võõrnäitlejate panemine Eesti tegelasteks. Nagu Eestis vähe näitlejaid, vaja panna välismaalased, et naaberriigis film rahaga ots otsaga kokku tuleks. Oeh seda algajalikku meinstriimi.
Kolmandaks- film oli liiga põgus ja ligadi logadi siin seal. Natuke sõda, natuke soomet, natuke seda natuke toda. Alles lõpus, kui Georg suremas oli, hakkas film paika vajuma. Liiga vähese ajaga taheti võimalikult palju ära öelda.
Aga head küljed olid operaatoritöö(väljajätta mõnes kohas võttegrupi kaadrisse jäämine), kunstiline kujundus ja Matvere näos oli märgata otsalikke tunnuseid.
Nii ta siis oli.