Forza kirjutas:Idee hea, Keaton väga hea, filmist ise ootasin tiba rohkemat. Ilmselt seetõttu, et lugesin pre-film, et tänapäeval ei teeks keegi nii kontimurdvaid trikke, kui Keaton omal ajal. Ja natukene oli küll närvikõditavaid kõõlumisi ja hüppeid, kuid oleks võinud rohkem olla. Võib-olla oleks võinud kuidagi mitmekülgsemaks teha kogu selle röövi. Kuidagi ühedimensiooniline tunne jäi.

Ühedimensiooniline? Hm, ma ei ütleks. Tunni ja kahekümne minuti jooksul sai minu meel korralikult lahutatud ja millegi üle nuriseda ei oskagi. Suu kippus ikka vägisi muigvele ning
katlakütmise stseeni ajal ei saanud enam kuidagi naeru pidama. Muidugi sattus komejandi ja veduritel turnimise vahele ka tõsisemaid toone. Ameerika kodusõda ju ikkagi.
Keatoni trikke, kontimurdvaid või mitte, oli lausa lust vaadata, ning neid oli ka parasjagu, ilma et need loo kulgemist kuidagi segama hakanuksid. Keatoni leivanumber seisneski selles, et ta sooritas oma vigureid ilmetul näol, justkui möödaminnes ja poolkogemata, saavutades lõpuks koguni sellise meisterlikkuse, et ei märganud ka ise, kui hiljem "Sherlock Jr’i" võtetel oma kaela murdis.