Tahad mängida?

[Peata Ratsanik]

Tahad mängida?
The Game (1997)

Nicholas Van Orton (Michael Douglas) on äärmiselt rikas San Francisco ärimees, kellel näib kõik siin ilmas olemas olevat, kuid kes sellegipoolest elab eraklikku ja rõõmudevaest elu. Sellesse õnnetusse eksistentsi otustab vaheldust tuuatema noorem vend Conrad (Sean Penn), kes kingib Nickile tolle 48.sünnipäevaks kinkekaardi agentuurilt nimega CRS, mille erialaks on korraldada ebatavalisi mänge, mis tehtud mängijate nõrku ja tugevaid omadusi silmas pidades. Algul on Nicholas kummalise kingituse suhtes küll äärmiselt skeptiline, kuid mõne aja pärast saab uudishimu temast võitu, ta külastab agentuuri ning ühel pealtnäha ilusal päeval algabki mäng, mis pöörab pea peale kogu tema elu. Kõik tema ümber näivad teadvat toimuvast rohkem, kui tema ning üsna pea kaovad igasugused piirid mängu ja reaalsuse vahel.

Loe täielikku tutvustust siit

[Peata Ratsanik]

Meisterlavastaja David Fincheri leidlik paranoiapõnevik
"Mäng" (või "Tahad mängida?") on kaasaegne klassika ning
on hästi võrreldav pingekruvimise meistri Hitchcocki teostega.

Rikas, kuid eraklik ja hoolimatu Nicholas Van Orton saab oma
vennalt Conradilt sünnipäevaks kinkekaardi meelelahutuskompanii
CRS-i poolt korraldatavasse ebatavalisse mängu, millest osa võttes
kaob peagi piir mängu ja reaalsuse vahel ning mees kogeb
hirmuäratavaid sündmusi, mis viivad ta meeled viimase piirini.

David Fincheri järgmine ekraaniteos pärast paljukiidetud "Seitset"
on ülimalt tempokas, lavastaja paiskab peategelase teele üha
uusi ja uusi kahtlusi ning katsumusi lausa peadpööritava kiirusega.
Filmi süžeekäigud on ootamatud ja lausa hirmuäratavad. Igavus-
tunde tekkimist filmi jooksul ei pea kartma, sest film on algusest
peale kaasahaarav ega lase vaatajat hetkekski pinevuse küüsist
lahti kuni lõpuminutiteni välja. Filmi sündmustik on paeluv, pingeline,
hirmuäratav ja tempokas, filmi lõpp on ootamatu, kulminatsioon on
isegi šokeeriv.

Michael Douglas on selles filmis oma parimas vormis ning Nicholas
Van Ortoni kehastamine on tema karjääri üks parimaid rollisooritusi.
Ka Sean Penn ja Deborah Kara Unger väiksemates rollides
mõjuvad pingeliselt ning lisavad seda filmile juurde.

"Mäng" on painajalik teos, mis on kohustuslik vaatamine David
Fincheri talendi austajaile ning kõigile thrillerifännidele.

Hinne: 8/10!

[Ronet]

Päris hea oli seda ilma süžee lugemiseta vaadata.
Alguses tundus, et tegu on komöödiaga. :p

Spoiler :

tüng tünga otsa. Mingi hetk mõtlesin juba, et mees on kuskil hullumajas või koomas vms

8/10

[damon]

Korduvalt vaadatud ning endiselt meeldib.

8/10

[Garli]

See film on

Spoiler :

TÜNG

[brixxx]

See film kuulub kindlasti minu top3 filmide hulka. See oli ülimalt põnev ja sageli kadus reaalsuse tajumine filmis. Sageli mõjus film sellisena, et peategelane võib päriselt ka ennast ära tappa, et mängus osalejad ei suuda seda ära hoida. Vahepeal mind häiris, et kõiki peategelase samme jälgiti, et tahetakse temast lahti saada kuna teab mõnda saladust.

Aga lõpp lahendus oli hea, et tänu sellele psühholoogilisele mängule, sai peategelane oma hingerahu tagasi.

Hindeks kindlasti 10/10.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ma küll ei oska öelda, mis mul David Fincheri filmide sünguse vastu on, aga jälle mind häiris filmis süngus.

Vahepeal oli minu lemmik David Fincheri film ''The Girl with the Dragon Tattoo'', aga nüüd uuesti ''The Game'' vaadates on siiski ''The Game'' lemmik.

Peategelast vaadates pani imestama, et ta oli kunagi abiellus olnud.

Mul hakkas peategelasest kahju kuna ta oli endasse nii tõmbunud ning ei suutnud milleski rõõmu tunda.

Kui nüüd uuesti ''The Game'' vaadates, siis tegelikult päris jubedasse ja hulluks ajavasse mängu kaasati peategelane. Ime, et filmi lõpp peategelasele nii vabastavalt mõjus.

Hindeks endiselt 10/10.