Karje 5

[Rasmus]

Karje 5
Scream (2022)

"Karje" seeria viiendas osas jälitab salapärane Kummitusnägu kaht õde, kes on 25 aastat varem toimunud tapatalgutega omal moel seotud. Loomulikult satub sihikule terve nende sõpruskond. Paistab, et halastamatu mõrtsukas teeb esimese osa sündmustest omamoodi uusversiooni, milles on oma koht ka eelmiste filmide ellujääjatel. Et Kummitusnäo verine plaan nurjata, tõttavad noortele appi Sidney, Gale ja Dewey.

Loe täielikku tutvustust siit

[Rasmus]

Järg-reboot, mida polnud ehk vaja, kuid mida fännid igatahes väärisid. "Karje" seeriat pole siiani õnnestunud pekki keerata ega suudetud selgi korral. Olen selle eest tänulik.

Seni olen "Karje" filme saanud vaadata ainult tagantjärele, kuna sisenesin universumisse niivõrd hiliselt, et veel neljanda osa linastumise ajal olin eelteismeline ega olnud sellisest seeriast teadlikki. Sellegipoolest olen õppinud kümnekonna aasta jooksul (esimese osa nägemisest möödub tänavu maikuus 10 aastat) seda seeriat armastama ja on tõepoolest vähe filme, millel oleks mu südames nii soe ja tähtis koht kui "Karje" osadel (eeskätt esimesel ja mööndustega neljandal). Kui Wes Craven suri, panin 1996. aasta filmi mängima ja nutsin, teades, et peatükk on lõplikult suletud. Midagi sellist enam taasluua ei saa. Mitte et viies osa toona üldse laual oleks olnud, aga lootus sureb ikka viimasena. Tookord koos Wesiga.

Kerime edasi eelmisse nädalasse ja selgub, et lootus suri hoopis ennatlikult. Minu silme ees rullus lahti uus täisväärtuslik peatükk "Karje" saagas, mis pole tehtud 20, 10 ega isegi paar aastat tagasi, vaid just nüüd, praegusele kinopublikule (mulle!). Minu jaoks esimest korda! Ja see oli kummaline tunne.

Ma pole kindel, mida ma ootasin, või kas üldse midagi... aga see, mida pakuti, meeldis mulle väga. Vist polnudki ennast ette valmistanud variandiks, et tuleb päris-päris "Karje". Tõesti täisväärtuslik täiendus seeriasse, millel on nii kindel käekiri ja hingamine, et seda on võimatu millegagi sassi ajada. Ja vähemalt sama keeruline ka jäljendada. Iga "Karje" on eksimatult "Karje" ja täpselt nii on ka seekord. See oli minu jaoks suurim üllatus.

Uus "Karje" on täis energiat, põnevust, üllatusi ja huumorit, kuid eelkõige austust ja isegi aupaklikkust. Seda ei saa võtta millegi muu kui sügava kummardusena Wes Cravenile. Seda lauset on nii ühest kui teisest suust juba kuuldud, aga kordamine on su ema: Wes oleks uhke. Tema kätt jääb siit-sealt puudu, aga see on vaid loomulik.

Olen täis õnne- ja tänutunnet, et sain seekord sellest kõigest osa. Õpin vaikselt elama maailmas, kus "Karje" seeria jätkub ka pärast Wesi surma. AGA ma ei kujuta ette, kuidas siit edasi minna. Mul on tunne, et sellist filmi saab teha vaid korra, aga paratamatult kuulutab meeletu kassaedu järje tulekut. "Karje" ilma Sidneyta? Ma ei kujuta ette, kuidas see välja näeks. Aga see oleks ainus loogiline samm.

Spoiler :

Tegelikult oleks mul nii üht kui teist kobiseda, aga tundub mõttetu negatiivsele keskenduda. Kobisen siiski: Gale ja Sidney olid viimase vaatuse ajal totaalselt raisatud, noorte peategelaste sõpruskond kadus pikaks jupiks täitsa ära. Viimasest on kahju, sest tegelikult läksid uued tegelased väga hästi käima. Skeet Ulrichi oleks võinud vabalt jätta digitaalselt noorendamata, vaataja pole debiilik ja saab aru, et näitlejad jäävad ka vanemaks. Kyle Gallneri tegelase (kes oli nähtavasti Stu õepoeg) oleks võinud täiesti ära kustutada ja selle asemel päris Stu maha nottida, sest viimane jäi teadupoolest esimeses osas ellu. Loodetavasti näeme teda järjes (hmm, see annaks ka Sidneyle valiidse põhjuse tagasitulekuks).

Kirby elluäratamise easter egg vajab aplausi, tore näha filmitegijaid, kes tõepoolest hindavad oma (seeria) fänne.