Emily Rose'i vaimude väljaajamine

[Milenko]

Enam vähem...

[Gamma14]

Väga põnev film! Vaadake kindlasti!

10/10

[Sepateus]

Oli jah selline hea film. See jumalate ja deemonite vaheline jama on päris huvitav. Kes soovib lisaks lugeda siis leidsin sellise lehekülje:
http://www.fotofetch.com/

[Lowra]

ai vot selle filmi pärast tunnen ma tihti kell kolm öösel vajadust tekk üle pea tõmmata

[Hülss]

Ei ole usutav, ei ole, ilma aegu sai aega raisatud. Selliste deemonfilmide puhul peaks selle jumala osa välja jätma, siis oleks veel talutav. Aga et film on tehtud tõliste sündmuste põhjal, no comments, America...

See on tõenäoliselt üks ignorantsemaid kommentaare, mida ma siin foorumis näinud olen. Jumala osa välja jätma ?

Ma ütleks, et see "osa" oli äärmiselt oluline selle loo jutustamisel. Film põhineb Anneliese Michel'i elul, kes oli paadunud katoliiklane. Päris elus leidis lugu aset Saksamaal ja seda üle kolmekümne aasta tagasi. Lugu mugandati ümber Ameerika kinokülastajat silmas pidades, kui soovid näha rohkem tõesemat versiooni sellest loost, siis vaata seda filmi: http://www.imdb.com/title/tt0454931/

[Spellbound]

Meeldis väga. Üldse lähevad selllised deemonitega seotud kriipivad filmid hästi peale

[LiveForThis]

Mäletan kui see Eesti kinodesse jõudis, siis kinosaalis sai ikka seda trailerit suure innuga vaadatud. Jennifer Carpenteri deemonlikult kõkutav naer mõjus alati. Vist olengi seda varem ainult korra näinud. Aastaid tagasi. Siis meeldis väga ja mõjus väga kõheda õudusfilmina.

Nüüd, kus aeg möödunud, ei saa öelda, et tegu oleks halva filmiga. Anneliese Micheli juhtumit uurides selgub, et filmi loojad järgisid üpriski täpselt tõeseid detaile, mis puudutasid 1976. aastal kurvalt lõppenud juhtumit ja selle järel toimunud kohtulahingut. Loomulikult on filmis kajastatud kardinaalselt erinev reaalsusest, aga samas on küllaltki püüdlikult suudetud kogu juhtum tänapäevases võtmes taasluua.

Praegu on iga teine õudusfilm "Based/Inspired on true events" ja see ajab ausalt öeldes oksele kuivõrd mõttetuks reklaamitrikiks see muutunud on. "The Exorcism of Emily Rose" on seega pigem aus oma algmaterjali suhtes ja seda on tagantjärgi isegi rõõm tõdeda.

Klassikalist hiilivat horrorit ära kasutava religiooni ja teadust kõrvutava eksortsismi loona on tegu tõesti viisaka USA kohtudraamaga, mis õnneks ei pinguta üle õuduselementidega, kuigi Emily kannatuste väljendus just seda pigem püüdiski teha. Olgu Carpenteri roll nii efektne kui tahes, aga otse näkku kriiskav demon possesion justkui õõnestas väheke kogu ratsionaalset ja religioosset arutelu kohtusaali seinte vahel. Aga tahest tahtmata pean sellest mööda vaatama, sest Carpenteri ja üleüldine Emily kannatuste väljendus tekitas ikka korraliku õõvatunde. Film õnnestuski peamiselt tänu oma tõsisele suhtumisele. Tsipa rohkem horrorklišeesid ja kogu lugu oleks muutunud naeruväärselt ebausutavaks nagu viimase aja püüdlikud mockumentary eksortsismi lood. Siinkohal ei saa mainimata jätta küünistseeni, mis tõmbas isegi minul (minul, kellele pole ükski USA õudusfilm viimase 8 aasta jooksul korda läinud, kui välja arvata "Insidious") närvid pingule.

Ka mõte luua kogu film kohtuasja ümber on kiiduväärne, kuigi religiooni ja teaduse omavaheline põrkumine väljendus ootuspäraselt pealiskaudsena. Ka filmi kese meenutas lugematuid kohtudraamasid, kus tähtsad prokurörid ja advokaadid üksteist üle kavaldavad. Selles suhtes üllatus puudus, aga samas kohtukeskse jutustusena film töötas.

Kuna tegemist on peamiselt õudusfilmiga, siis filmi potentsiaal laskuda veelgi sügavamale kogu juhtumi kontroversiaalsusesse läks paratamatult luhta. USA-le omaselt püüti seda meelelahutusliku osa ikka ohtralt kurgust alla toppida. Liigsest pinnapealsusest päästiski loo põnevustekitav struktueering ja veenev Carpenter Emily rollis. Häiris aga lihtne kohtudraama ning väheütlev arutelu religiooni ja teaduse teemadel. Filmi tugevaimaks küljeks võibki lugeda Emily Rose`i kannatused.

7/10

Jah, tõesti, saksa film "Requiem" on erinevalt antud USA loost hoopis teist masti film. Tundub, et tegu on rahuliku draamaga, mis süübib autentsuse poole püüeldes Anneliese Micheli reaalse juhtumi sügavustesse.

Olen vist juba kaks aastat mõelnud seda vaadata. Seekord teen teoks.


Kogu Micheli juhtumit uues valguses uuesti läbi lugedes tundsin ka ise parajat kõhedust hinges. Youtube`s on isegi reaalsed (võib olla?) lindistused Micheli karjetest. Ma ei ole eriti kartlik inimene, aga otsustasin mitte kuulata, sest noh milleks süübida niivõrd traagiliselt siit ilmast lahkunud noore naise piinadesse. Eriti veel reaalsus, mida ma terviklikult ei hooma.