Postitas Ralf » 19. Oktoober 2018, 04:48
Minu üks selle aasta suuri kinoelamusi. Elagu Lars von Trier ja tema hullumeelne fantaasia!
Ootasin filmi juba enne, kui see Cannes'i filmifestivalil esilinastus ja umbes 100 solvunud tossikest saalist poole pealt põgenema olid sunnitud. Seda arvestades ma eeldasin, et film osutub minugi jaoks väga rängaks (noh, "Antikristuse" tasemel rängaks), aga ma ei ütleks, et film on hämmastavalt vastik, tänapäeval näeb telesarjades umbes sama brutaalseid tegusid. Stseen pardipojaga, mida PETA vist uuris isegi, pani küll kergelt nihelema.
Filmi võib võtta niisama peatükkideks jaotatud narratiivina sarimõrvarist, lugu haarab ja töötab ka sügavama vaatluseta. Minu üllatuseks osutusid teatud stseenid ja detailid vaimukateks. Näiteks pani mind muhelema stseen, kus Jack külastab võõrast naist ja teeskleb, et on politseinik, et naine ta sisse laseks. Sedalaadi filmides on sarimõrvarid reeglina ratsionaalsed geeniused, kellel on usutavad valed kohe varrukast võtta, nii et naljakalt mõjus sadist, kes on veel amatöör ja kelle jutt muutub iga valega aina jaburamaks.
Matt Dillon oli igati tip-top valik peaossa, ta ju on mänginud mitmetes tõsisemates filmides allakäinud tüüpe, aga tal on samas poisilikku sarmi. Ja ma arvan, et ta oskab vajadusel päris humoorikas olla, mida see lugu kangesti vajas teatud hetkedel.
Mis filmi aga eriti paeluvaks tegid, olid võrdlused Lars von Trieri enda karjääriga, mis vaadates paratamatult tekkisid. Film mõjus läbini introspektiivselt, olen veendunud, et von Trier näitab läbi Jacki vaatajatele iseennast ja ilmselt tunneb, et teda kui kunstnikku ootab samasugune saatus nagu Jacki. Jacki räägitud lood siin filmis keerlevad naissoost ohvrite ümber ja von Trier on senimaani teinud filme enamasti naistest. Samuti on Jackil OCD, nagu ka von Trieril vist. Neurootikud on nad kindlasti mõlemad. Jacki lugu ja loomulikult mõttekäigud seoses kunsti olemusega peegeldavad väga lavastajat ennast ja see tasand rikastab filmi meeletult.
Epiloog oli lihtsalt ootamatult crazy.
Ja see muusikavalik, hahaha! "Hit the Road Jack" lõpus oli kirss tordil ja "Fame" kummitab siiani.