Utøya, 22. juuli

See foorum on mõeldud Filmiveeb.ee filmide kommenteerimiseks.

Moderaator: Meeskond

Utøya, 22. juuli

PostitusPostitas JazZ- » 03. Juuli 2018, 22:31

Utøya, 22. juuli
U - July 22 (Utøya 22. juli) (2018)

2011. aasta 22. juulil ründas Oslo lähedal poliitilises suvelaagris olnud viitsada noort relvastatud parempoolne ekstremist. Samal päeval, enne Utøya saarele suundumist, viskas ta pommi valitsushoonele Oslos. See on esimene mängufilm sellest rünnakust Kaja (18) ja tema sõprade silme läbi. Film algab sellest, kuidas Oslo pommirünnakust šokeeritud noored kinnitavad oma sugulastele, et nemad olid sündmusest väga kaugel. Korraga lõhestavad rahulikku atmosfääri lasud. Film jälgib Kajat tema ellujäämispüüdlustes – minuthaaval.

Loe täielikku tutvustust siit
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3702
Liitunud: 19. Aprill 2009, 19:19
Asukoht: Tallinn

Re: Utøya, 22. juuli

PostitusPostitas Rasmus » 22. Juuli 2018, 17:12

Ma jäin väga rahule. Kohati häirisid tegelaste rumalad teod ja otsused, mis iseenesest on küll sellises situatsioonis täiesti loogilised, aga filmis, eriti veel sellises, tahaksin ikkagi pigem vältida mõtet, et "fuck, idikas oled, ise oled süüdi, kui surma saad". Mitte et ma seda reaalsuses mõtleks, aga, noh, kui olete filmi näinud, saate mu mõttekäigust ilmselt aru küll. Üldiselt olen tegelastega siiski rahul, hästi kirjutatud ja näideldud. Millegi muu üle nagu põhjust ilkuda polegi: Breivik on suurepäraselt lahendatud (filmitegijatelt mõnus keskmine näpp tema ego ja tähelepanuvajaduse pihta), stsena väga tugev, värisev kaamera ja one-shot tehnika sobivad siia nagu valatult. Sellise filmiga on väga lihtne ebaõnnestuda, aga seda õnneks juhtunud pole ja tulemus pigem ületab ootusi. Ilmselt parim film hetkel Eesti kinodes.

Arvustus
Kasutaja avatar
Rasmus
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 4918
Liitunud: 08. Märts 2012, 15:26

Re: Utøya, 22. juuli

PostitusPostitas JazZ- » 22. Juuli 2018, 23:25

Täpselt 7 aasta tagune õudustunne, mis mind Utøyas toimunust kuuldes valdas, on mul siiani üsna selgelt meeles - kui isegi Jason Voorhees piirdus lastelaagris esialgu 20 mõrvaga, siis selle arvu kõigest ühe tunni jooksul kolmekordistamine tundus lihtsalt nagu ürgse kurjuse kätetöö. Seda enam mõjub seesugustest sündmustest filmide ketramine mulle ebamugavalt, sest veidi raske on teha nägu nagu sellel rahast ja isiklikest ambitsioonidest mingi üllam eesmärk oleks. Teavitustöö paremäärmusliku poliitika levikust ja ohtlikkusest? Julgen kahelda, et mingi punt EKRE tulihingelisi toetajaid pärast selle vaatamist oma pagulasvihast lahti saaks või mõni noor-Breivik mõtleks, et "ehh, mõjuv film, vb ma ikka ei lähe Lottemaale mõrvama". Kui aga filmi tegemise agenda ja muud tagamaad kõrvale jätta, siis värisevast kaamerast hoolimata ei vääratanud Poppe käsi eriti kuskil. Mingeid "mmm whatcha saaaay" surmi polnud, tegelaste hirm ja paanika mõjusid ehedalt ja kandusid ka saali edukalt edasi, ehk isegi liiga edukalt - ma ei tea, kas see on hea märk, kui sarnaselt neile ootan, et see kõik lihtsalt juba läbi saaks. Kaja õe otsimise liini juures andis natuke tunda, et see on sisse kirjutatud põhiliselt selleks, et tegelane saaks võimalikult palju kohti tarbetult läbi käia ja keskmisest ebaratsionaalsemalt käituda (ja ma ei saanud otseselt aru, mis see õe leidmine talle peale hetkelise südamerahu annaks - ega temaga koosolemine mingit immuunsust garanteeri), aga vähemalt tundus loo kontekstis usutav. Ainult lõpp mõjus mulle veidi antiklimaatiliselt - iseenesest sobitus tooniga küll, aga vist olin ise mõttes mingiks suurejoonelisemaks "My Heart Will Go On"-i taustal laagri bodycount'ist ülevaate saamiseks valmistunud.

7/10
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2017
Aasta foorumlane 2017
 
Postitusi: 3702
Liitunud: 19. Aprill 2009, 19:19
Asukoht: Tallinn

4

PostitusPostitas Ralf » 24. Juuli 2018, 20:42

Frustreeriv teos. Lavastuslikust küljest leidus küll üht-teist intrigeerivat siin, mind nimelt köitis režissööri valik jutustada see sündmus ümber reaalajas, nii et filmis leidub mitmeid venivaid hetki, kus ei ole mingit progressiooni. See süvendab olukorra reaalsust, kui tempot ei ole kiirendatud vaataja tähelepanu hoidmise huvides. Operaatoritöö tegi keskse sündmuse alati vahetuks ja pinevaks. Paraku ma vahepeal ka tugevalt tajusin kaamerat, mis ei ole hea märk. Film peaks looma oma reaalsuse ja panema meid unustama, et me vaatame ikkagi mängufilmi ja kõik on üles võetud kaameraga. Kui vahepeal siin hästi madalat rakurssi kasutati ja järske manöövreid tehti, ma lihtsalt tundsin, et kaameramees käib peategelase Katnissiga kaasas. Omaette huvitav oli tõsiasi, et oht püsis üldiselt vormitu ja nähtamatuna - me rohkem tajume seda vägivalda kui päriselt näeme seda. Aga mis filmi üldiselt puudutab, siis ma üldse ei näinud selles tõsisemat väärtust või sisu, lõppkokkuvõttes on see liiga vara saabunud otsekohene ümberjutustus, mida ma ainult soovitaks intensiivse ja leidliku stiili pärast. Tegelaste käitumine mind ei häirinud ja seda võib-olla põhjusel, et ma lihtsalt tean, et šokiseisundis ei tegutse inimene alati mõistuspäraselt, sest ta käitub instinktiivselt, mitte ei tee teadlikke läbimõeldud valikuid.

Sooviksin veel lisada alandliku vabanduse, et ma Filmiveeb.ee meeskonnaliikme staatusest hoolimata viimase kuu jooksul kordagi Filmiveeb.ee andmebaasi täiendanud pole!
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13714
Liitunud: 06. Mai 2006, 14:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)


Mine Filmid

  • Statistika
  • Kes on foorumil

    Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist