Postitas Jolt » 15. Märts 2018, 10:55
USAs oli ju kinos ka ja hävis üsna totaalselt. Arvestades seda kui palju bläkke Paramountil on järjepanu olnud ja kui leigelt testpublik tolle filmi vastu võttis mindi välisturgudel kindla raha peale. Veidi nukker on näha, kuidas üle keskmise huvitavad filmid järjepanu kõrbevad. Kaugelt asja vaadates on raske öelda, et kas keskmise eelarvega tehtud filmide promod ei jõua lihtsalt potentsiaalse publikuni või mängitakse neid filme kinodes, mis ei ole vaatajatele mugavalt lähedal, või ehk on veel mingeid kolmandaid tegureid. Seega tundub hetkel kohane kinovaatajate kollektiivse huvi puudumist süüdistamine. Kui nõksa jagu originaalsemad filmid muutuvad heategevuslikuks massikultuuri panustamiseks, muutub sellise ärimudeli jätkusuutlikkus üsna kiiresti kahtlaseks.
Aga veidi ka teemasse.
"Hävingu" puhul on tõesti kahju, et jäi suurel ekraanil nägemata, sest film on visuaalselt kütkestav. Kõike seda 11-le keeratud loodust on väga lummavalt kujutatud. Selgelt on Alex Garland suure osa tähelepanust suunanud atmosfääri loomisele. Seda tugevat õhustikku toetavad ka tugevad osatäitmised, eriti Portmanilt, kelle osatäitmine tundub kuidagi väga loomulik. Aga nagu olustikule suunatud fookusega filmide puhul ikka, eelkõige proovitakse "Hävingus" edasi anda kogemust. Antud juhul siis millegi ebamaisega kohtumise kogemust. Eks igaüks teab ise, milline tema vastuvõtuvõime selliste asjade osas on. Kas sooviks on rohkem tegelasi vaatleja positsioonilt jälgida ja arutada, kas ning mis on ratsionaalne või suudetakse koos karakteritega seebimulli astuda ja aru saada, kuidas selline kogemus hakkab käitumist põhjusega mingites suundades koolutama.
Hea film, mis on meeldivaks ja samas täiesti omanäoliseks kaaslaseks "Saabumisele".