Väga südamlik ja vaimukas teos Joon-ho Bongilt, kes tavaliselt väntab palju süngemaid filme. Vahepeal meenutas "Okja" mulle Bongi kümne aasta taguse elukafilmi "The Host" parimaid momente. Kahtlustasin, et pirakas kohmakas põrsas Okja mu südant ei võida, aga võta näpust, kui lugu haripunkti jõudis, hoolisin temast rohkem kui Harambest vms, ja täitsa võitlesin pisaratega.

Väga lahe film, kus on kõik vajalikud komponendid vaataja meele lahutamiseks: tore huumor, vahvad tegelaskujud...

...täpselt paraja tempoga lugu ning mis kõige olulisem - teemad on seejuures praegu olulised ja mängufilmid neid tegelikult tihti ei käsitle. Pluss Jake Gyllenhaal teeb siin äärmiselt sürri rolli, Bong vist ütles talle, et go crazy, go VERY crazy!
The Guardiani review võtab filmi ülitabavalt kokku:
From the anthropomorphic sentimentality of Babe to the slaughterhouse realities of Shaun Monson’s 2005 documentary Earthlings, Okja combines the holistic man-and-nature themes of a Studio Ghibli animation with the alarming food-industry revelations of Cowspiracy: The Sustainability Secret.