Postitas Rasmus » 04. Detsember 2017, 01:54
Gotta love see sahin saalis, kui inimesed aru said, et Jamie Lee Curtis on Janet Leigh tütar. Äärmiselt huvitav sisevaade minu jaoks ühte olulisemasse filmi, mis avas tahke, mida näiteks "Hitchcock" või IMDb trivia-sektsioon pole puudutanud. Rääkima on leitud suurepärased ja asjatundlikud inimesed originaalsete mõtete ja ägedate taustalugudega. Piruka võtab Janet Leigh kehadublant, ääretult sümpaatne naisterahvas, kel kõnelenutest oli ainsana au stseeni filmimisel ka kohal viibida ‒ sellised mälestused on fännide jaoks kulla hinnaga. Olin seansi eel hirmul, et kuidas küll see poolteisttund ühe stseeni analüüsiga täidetakse, aga see oli tõesti andekalt lahendatud, lahates kurikuulsa dušisteeni kaudu väga palju muudki põnevat. Lõplikult müüdud olin siis, kui näidati stseeni Fulci "Cat in the Brainist", mis on nii obskuurne teos, et pidasin end siiani ainukeseks, kes sealt viiteid "Psühhole" avastanud on (ja neist kirjutanud). Aga võta näpust, kodutöö on tehtud ja oi-oi kui põhjalik! Ainukese kaebusena ehk see, et oleks tahtnud Oz Perkinsit rohkem kuulata, aga see on pigem tingitud mu isiklikust huvist ta isa vastu.
78/52