Postitas Jolt » 27. Juuni 2017, 14:14
Ma alustasin vähemalt paaril korral tolle filmi kallal lammutava kommentaari kirjutamist. Kuna ma nendest ühegi postitamiseni ei jõudnud võib vaid eeldada, et mu reaktsioon jahtus üsna kiiresti ja too film kadus mu mälust.
Meenutades võib öelda vast seda, et mul olid sellele filmile üsna kõrged ootused. Ei leidnud sellele kinnitust, aga mälus kumab mälestus justkui oleks selle filmi stsenaarium suutnud tekitada valju kahina, positiivses mõttes. Sinna lisandus mitmekülgne ja üsna läbinisti andekas seltskond näitlejaid ning noor lavastaja, kellele olin nõus tema eelmise filmi eest andma kõvasti krediiti. Tipuks veel trailer, mis mõjub jätkuvalt.
Tegelikult mõjus too film vaadates korraga tormaka ja laisana. Mitte mingit krunti tegelastele ja ebamäärase ning õhkõrnad arengukaared. Tõsi on, et Kongi vaatamisest on möödas pikk aeg, kuid tolle filmi tegevustlikku meenutades tekib mul tavatult palju küsimusi, et millest tulenevalt üks või teine tegeleda mingil moel võis käituda. Kardan, et need küsimused tekkisid juba kinosaalis. Lisaks see 70ndate õhustik. Too oli ikka täiesti suvaliselt peale visatud ja ei lisanud filmile mitte midagi otsest. Pigem mõjus see välja teenimata küünitamisena "Apocalypse Now" varjus ja mängis seostele, mis jäid üksnes pinnapealseteks.
Ehk jah, nendest koostisosadest oleks võinud saada midagi oluliselt lahedamat, selle keskpärase Kongi versiooni asemel, mis rõhub eelkõige spektaaklile.