Päevad, mis ajasid segadusse

See foorum on mõeldud Filmiveeb.ee filmide kommenteerimiseks.

Moderaator: Meeskond

Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Ronet » 03. Aprill 2016, 23:38

Päevad, mis ajasid segadusse
The Days That Confused (2016)

Süsimusta huumoriga vürtsitatud tragikomöödia "Päevad, mis ajasid segadusse" tegevus toimub 1990. aastate teises pooles. Filmi peategelane Allar (Hendrik Toompere jr jr) liigub ühelt südasuviselt Eestimaa peolt teisele, põrkudes kokku üha värvikamate tegelaste ja segasemate juhtumitega. Pingelised ja jaburad sündmused panevad Allari oma elu üle tõsiselt järele mõtlema ning ees ootab pöörane eneseotsing Eesti üheksakümnendates.

Loe täielikku tutvustust siit
Päevik | 2021
Pilt
Pilt
"What's a knockout like you doing in a computer-generated gin joint like this?" - William T. Riker
Kasutaja avatar
Ronet
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 5960
Liitunud: 08. November 2008, 08:40

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Soprano » 05. Aprill 2016, 03:15

Pidage siis vaatamisel meeles, et filmi operaatoriks oli meie oma hau. 8)
Kasutaja avatar
Soprano
Filmiveeb.ee admin
Filmiveeb.ee admin
 
Postitusi: 8748
Liitunud: 06. Jaanuar 2007, 05:24

6.5/10

PostitusPostitas Ralf » 05. Aprill 2016, 19:45

Ja väga head tööd on ta teinud!

ARVUSTUS
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13749
Liitunud: 06. Mai 2006, 14:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Soprano » 05. Aprill 2016, 22:56

"Päevad, mis ajasid segadusse" oli enam-vähem esimene Eesti film, mille valmimist ma reaalselt ootasin (pärast tiiseri nägemist kuskil 2 aastat tagasi). Võib-olla viimane sarnane olukord oli "Kormoranidega", aga see osutus pettumuseks. Õnneks jättis tänane nähtud film palju positiivsema elamuse.
1990ndatel toimunud tegevus tekitas tugevat nostalgiat, olgugi et ma polnud bemariga kummi vilistav oss. Lihtsalt see õhustik oli ääretult tuttav, mida andsid edasi tollane muusika, riided jms. Kuulasin ma ju isegi tollal söögi alla ja peale Caater - O Si Nene või vaatasin kohustuslikus korras meie esimest seebiooperit "Metsik roos". Need olid tõesti segadusse ajavad päevad ja ometi praegu tagasi vaadates tekitab see teatavat igatsust sellise naiivse elu järele. Olen seetõttu filmi üle juba päev otsa mõtisklenud (ja ümisenud Janika Sillamaa - Lootus laulu). Film tõi esile u. sarnase tunde nagu nt. pärast "Nipernaadi" vaatamist, mis tekitas igatsust millegi sõnulseletamatu järele. Eesti looduse? Suve? Reisimise?
Peategelane Allar teeb filmis läbi meile kõigile tuttava eneseotsingu. Coming of age filme on tehtud kõriauguni, sest see teema on universaalselt ühine meile kõigile. Ma mingil moel isegi samastusin Allariga või vähemalt oli tema "the struggle is real" väga oskuslikult ekraanile toodud. Sattusin pärast seanssi pealt kuulama stsenaristi ja lavastaja Triin Ruumeti intervjuud, kus ta selgitas, et tema jaoks polnud mehe vaatenurgast filmi teha keeruline, sest ta mõistab neid ning et igas inimeses on olemas nii nais- kui ka meespool. See on julmalt parafraseeritud, ent mõte peaks arusaadav olema.
Kokkuvõtvalt oli "Päevad, mis ajasid segadusse" justkui tõsine versioon lühifilmist "Tulnukas ehk Valdise pääsemine 11 osas".
P.S. Mulle on meeldinud ka filmi marketing, alustades Eesti filmi mõistes täiesti korralikest karakteriposteritest ja lõpetades nende ägeda 90ndate stiilis kodulehega: http://paevad.ee/loading/
Kasutaja avatar
Soprano
Filmiveeb.ee admin
Filmiveeb.ee admin
 
Postitusi: 8748
Liitunud: 06. Jaanuar 2007, 05:24

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Forzelius » 09. Aprill 2016, 23:35

Soprano pikim arvustus in years :P ?
Ma nõustun enamjaolt kõige eelöelduga. Ei mäleta, mis oli viimane Eesti film, mida enne seda vaatamas käisin. Püha Tõnu kiusamine ehk? Ei ole nagu eelmääratud huvi olnud lihtsalt sellepärast et "eesti film, peab vaatama". See aga tekitas instantselt huvi ja tahte näha, kuidas on käsitletud ajastut, mis juba tõeliselt kaugeks hakkab jääma (2030 lähemal jne), aga veel paar aastat tagasi tundus nagu mõni aasta tagasi.
Lugu ise oli tõesti üsna mitte midagi ütlev, aga seda oli ka oodata. Selliste jorsside seiklusi on tehtud rohkem ja veel. Võti, mis selle filmi mu silmis edukaks muutis, oli hea tehniline teostus (way to go, hau, kes vist ka seal koolikaadris korraks läbi vupsas) ning produktsiooni disain. Kohvipurgid, televiisorid, kardinad, vana Saku Originaali silt - kõik need viisid küll tagasi. Ei elanud ma küll bumfuck Kohilas, aga oli ka Tallinnas üleval säärane hõng kasvõi sisekaadrites nähtud kraamiga.
Pilt ja heli oli väga lummav. Lõpuks ometi on filme tegemas inimesed, kes teavad või kellel on võimalusi normaalselt helindada. Kõik "kevaded" ja "vallatud kurvid" võivad olla ju aegumatud klassikad tegelaste ja lugude poolest, aga heli on talumatult õudne pea kõigis. Tore näha, et standard on muutumas (kui ainult saaks lahti nendest dublaažvärdjatest) ja loodetavasti püsivalt. Pilt, nagu eelpool kiidetud, oli samuti suurepärane ning nähtav, et kaadri taga olev inimene ei ole vaid mehaaniliselt filmikooli lõpetanud vaid ka oma lemmikutele kolleegidele homaaži andmas.
Üldiselt meeldis, paar puudujääki oli, aga lõpp-produkt oli umbes selline nagu ma enne vaatama minemist peas visandasin. Selliste tegijatega peaks Eesti filmikunsti tulevik olema heades kätes. Mõnus retrolugu, viis tagasi küll.
PiltPiltPilt
Kasutaja avatar
Forzelius
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 13222
Liitunud: 22. Mai 2005, 21:22

6/10

PostitusPostitas Kickflick » 14. Aprill 2016, 21:00

Hetkel on mul filmi suhtes üsna kahetised tunded. Filmis leidub palju tugevusi kui ka nõrkuseid. Kõigepealt siis tugevustest. 90ndaid suudeti vägagi tõetruult kujutada. Hendrik Toompere Jr Jr suutis suurepäraselt näomiimikaga välja mängida oma siseheitluseid. Eesti näitlejate seas kohtab sellist oskust harva. Ka Juhan Ulfsaki tegelane oli huvitav. Ühelt poolt tõsine eesti mees, samas esoteeriat harrastav salahipi. Ka Taavi Eelmaa karakter suutis judinaid tekitada.

Nüüd siis nõrkustest. Kohatised kunstiliselt ambitsioonikamad stseenid olid igati õnnestunud ja esteetiliselt ilusad, kuid samas lõhkusid terviklikku kontseptsiooni. Filmi temaatikale oleks paremini sobinud rohmakam kaameratöö ja udusemad värvid. Ka karakterite orkestratsioon oleks võinud värvikam olla. Liiga palju oli ühetaolisi longerót kulistavaid ja ropendavaid jõmme. Neile oleks võinud lisada julgelt juurde kiikse ja muid eripärasid. Samuti oli stsenaariumi vorm kuidagi siia-sinna rapsiv. Loo oleks saanud jutustada ka lühemalt ja selgemalt ära.

Kokkuvõttes pigem meeldis. Peategelase areng ja loo moraal koos helgema lõpunoodiga mõjus sümpaatselt ning lahkusin kinosaalist pigem hea tujuga.
Kasutaja avatar
Kickflick
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 3774
Liitunud: 29. Juuli 2009, 19:53
Asukoht: Tallinn

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas IlseV » 14. Aprill 2016, 22:37

Kickflick kirjutas:Liiga palju oli ühetaolisi longerót kulistavaid ja ropendavaid jõmme. Neile oleks võinud lisada julgelt juurde kiikse ja muid eripärasid.


Ma võin julgelt öelda, et neil tüüpidel ei ole väga kiikse ja eripärasid, mida romantiseerivalt juurde lisada. Enam-vähem sarnaste tüüpidega samas asulas üles kasvanuna ei mäleta eriti palju piinatud hingi. Pmst lastakse viina, õllet ja longerot tänagi ning igas alevikus on omad kohad, kuhu üles putitatud auto parkida ja niisama rõvetseda, vabandust, kvaliteetaega veeta.

Mulle "Päevad, mis ajasid segadusse" meeldis, kohe väga. Kindlasti uinutab kriitilise meele just eelmainitud äratundmine ja nostalgia, võib-olla sellel põhjusel, mida Forzeliuski mainis - üle pika aja üks Eesti film, mis "tekitas instantselt huvi ja tahte näha" lähiminevikku. Tõetruu olustik, iluskole Lõuna-Eesti, kuhu asjad ja nähtused alati väikse hilinemisega jõuavad, aga sedavõrd kauem kestavad. Ja ikkagi see ajareisi fenomen - meil maal oli näiteks Säga baar, kus toimusid ilmselt sama "kõvad" peod kui Triinu baariski. Koht pidas vastu umbes kümnendi lõpuni, umbes sama ajani kui kogu ühiskond veidi kainenes (või hakkas RMK järelvalve paremini tööle ja salaja metsa tegemiselt saadud rahad lõppesid). Natuke haiglane aeg, mis toodi hästi ka filmis välja.

Ja olenemata sellest, kas sa olid rullnokk või mingi skeemimees, kõigil olid kummalised hüüdnimed, ka normaalsetel - või nendel linnavendadel - Jope, Tšuks, Fedja, Aksi jne.

Tegelikult üllatab, et mõned sellised tüübid üldse 90ndad üle elasid. Sõna otseses mõttes. Veel vähem on ilmselt neid, kellel eeskujulik saekaatris või puidutöötlusettevõttes töötamise kogemus, aga kõik kümme sõrme tänaseni alles. Au ja kiitus neile.
Kasutaja avatar
IlseV
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 1816
Liitunud: 13. August 2008, 20:12

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas IlseV » 15. Aprill 2016, 19:38

Käisin täna Interneti lõpus ja filmi kaudset mõju saab juba kvantiteet-meetodiga mõõta:
Pilt
Kasutaja avatar
IlseV
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 1816
Liitunud: 13. August 2008, 20:12

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas JazZ- » 16. Aprill 2016, 16:42

Laias laastus nõustun sarnaselt eelkõnelejatega eelkõnelejatega. Ka minu jaoks teenis film varakult Eesti toodangu hulgas suhteliselt rariteetse "ootan huviga" tiitli. Samuti on 90ndad minus alati mingile nostalgianupule vajutanud, mille olemasolu tegelikult mõnevõrra müstiline on, kuna olin ise sellel ajaperioodil maksmimaalselt 8-aastane. Ju siis need sinises purgis long drinkid ja Janika Sillamaa "Lootus" on omamoodi eestlaste 9/11, never forget.

Lisaks fragmentide äratundmisrõõmule "Metsiku roosi" hiilgeajast (mida mina tegelikult eriti ei mäleta, "Unistajad" ftw) oli filmis palju tuttavlikku ka tänapäevast, kuna elu maapiirkondades pole vahepeal Arnold Rüütli ponnistustes hoolimata just kuigi palju muutusi läbi teinud. Võimalik, et teen ülekohtuseid üldistusi, aga filmi põhikambaga suhteliselt sarnast elustiili jagavad praegugi pea kõik nooremapoolsed jõmmid mu maakohast - isegi nädalalõppude põhiliseks peokohaks on filmis cameo teinud Triinu baar. Sellest tulenevalt avaldas lisaks juba kiidetud operaatoritööle mulle üsna suurt muljet ka stsenaarium - linastuse ajal ei saanud ma sellest õigupoolest arugi - alles hiljem jõudsin mõtteni, et tegelastevahelised dialoogid ei hakanud kordagi kõrva kriipima. Jäi koguni mulje nagu oleks Triin Ruumet kunagi reaalselt inimesi rääkimas kuulnud, mitte selle kohta robotite koostatud manuaali lugenud. Samas on ka võimalik, et näiline orgaanilisus tulenes minu jaoks lihtsalt tõsiasjast, et mu enda kokkupuude ossihõimudega on jäänud umbes sama minimaalsele tasemele kui filmis nende üleolevate linnapoiste oma, nii et võib-olla ei tunne ma lihtsalt seesuguse seltskonna keelepruuki päris nii peenelt, et möödalaskmisi tähele panna.
Kui nüüd filmi kõige tähtsama (ja nagu IlseV eelmises postituses demonstreeris - mõjukama) osa juurde tulla, siis tundub, et kuu on vist Terminaatoris, sest kui HÕFF toob suurele ekraanile Schwarzeneggeri menuki, siis "Päevad, mis ajasid segadusse" andis omakorda võimaluse kinosaalis (esmakordselt?) kuulda seda brixxxi arvates paremat kahest nimekaimust. Üldse oli muusikavalik veidral kombel nauditav või nagu juba eelnevaltki öeldud: viis tagasi küll. Mulle imponeerisidki vist kõige rohkem need muusikavideolikud segmendid, kus erinevate karakterite toimetused mõne toonase superhiti saatel kokku köideti.
Samas näiteks riietuse põhjal mingit väga tugevat "nii 90ndad" emotsioone ei tekkinud, suuresti vast seetõttu, et praegu on mood ringiga sinna tagasi jõudnud, vähemalt mu õe väitel*.

* Mina: "Lol, sa näed välja nagu keegi "Buffy" 2. hooajast."
Õde: "Ma tean, täiega stiilne ju. 90ndad on tagasi."


Seevastu kinos sain 90ndaid täie raha eest - lisaks ekraanil toimuvale aitas sobivat hõngu lisada ka tehnika sage üles ütlemine, mille tulemusel hakkas pilt hakkima või jäi hoopistükis seisma. Esialgu olin kindel, et see oli filmitegijate taotuslik tehniline lähenemine. Alles siis, kui sama kaader juba 5. minutit järjest ees seisnud oli, tekkis esimene kahtlus, et ehk on põhjus siiski kuskil sügavamal projektoriruumis. Sain hiljem (taaskord paari dekaadi tagusele ajale iseloomuliku info liikumise kiirusel) teada, et filmi lõpp jäigi nende viperuste tõttu nägemata.

Igal juhul paistab, et Eesti film hakkab lõpuks kitsast kaevikust, kus ta juba üsna pikka aega konutanud on, välja ronima. Poole aasta jooksul on kinolinale jõudnud juba nii keskpärane õudusfilm(ilaadne ponnistus) kui ka labase huumoriga komöödia - ainult koomiksifilmide üleküllus on veel puudu ja Hollywoodi tase olekski käes! Tegelikult on selline vaiksemat sorti žanripiiride nihutamine väga teretulnud. Ma pole küll päris kindel, kuhu suunas "Päevad, mis ajasid segadusse" neid piire täpsemalt lükkasid, aga igatahes oli tunda, kuidas lisaks Sõnajalgade ja Nancy ketramisele see kodumaa filmistuudiote vinüülimängijatesse libistatud Scorpionsi power-ballaadile volüümi juurde keerata aitas. See on hea lugu, nii et ma ei kurda.

7-8/10

inb4 <Forza> "kek, Scorpionsi pole vinüülil"

Kickflick kirjutas:Ka Taavi Eelmaa karakter suutis judinaid tekitada.


Panin selle filmi ajal tähele, et Taavi Eelmaa on mõne nurga alt Hans Landaga äravahetamiseni sarnane, nii et need judinad on igati õigustatud.
Kasutaja avatar
JazZ-
Aasta foorumlane 2018
Aasta foorumlane 2018
 
Postitusi: 3827
Liitunud: 19. Aprill 2009, 19:19
Asukoht: Tallinn

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Rasmus » 20. Aprill 2016, 19:26

Nojah, mina olen üheksakümnendates veetnud ainult mõne aasta ja tulemus on käes - nägin läbi, kui keskpärase filmiga tegu on. Minu meelest on täitsa õigustatud, kui filmi vaatama asudes võetakse eelduseks, et selle tegijatel on mingigi lugu jutustada, ja "Päevad, mis ajasid segadusse" küll sellist tunnet ei tekita. Ma ei taha väga negatiivne olla, kuna Ruumet on hot see on tore, et eestlased ka häid filme teha üritavad, aga stsenaarium ei saa filmi juures lihtsalt järelmõte olla. Ja ärge tulge mulle ütlema, et see ongi visuaalipõhine film ja ma lihtsalt ei saanud sellest aru - mul ei ole mitte midagi selle vastu, kui mõni lavastaja stiili ja pildikeele prioriteedina reaalsest sisust kõrgemale pulgale tõstab, aga ka sellisel juhul on vaja süžeed, mis visuaali edasi kanda suudaks. Siin seda pole.

Aga jah, režii on tõesti kõva. Läheks ehk isegi nii kaugele, et nimetaks seda kindlaima režiiga Eesti filmiks, mida näinud olen, sest ma tõepoolest usun, et kõik, mis kinolinale jõudis, oligi täpselt see, mida lavastaja vaimusilmas ette kujutas. Mitte, et ma seda visiooni sajaprotsendiliselt heaks kiidan (vahepeal muutus film mingiks random muusikavideoks - umbes selline "Rocky IV" tasemel tobedus), aga vähemalt on selge, et inimesed teavad, mida nad teevad. Ülejäänud tehniline pool on samuti väga korralik. Isegi helindus, nagu Forzeliuski välja tõi. Läbinisti stiilne film. Hau on tõepoolest andekas.

JazZ- kirjutas:Kui nüüd filmi kõige tähtsama (ja nagu IlseV eelmises postituses demonstreeris - mõjukama) osa juurde tulla, siis tundub, et kuu on vist Terminaatoris, sest kui HÕFF toob suurele ekraanile Schwarzeneggeri menuki, siis "Päevad, mis ajasid segadusse" andis omakorda võimaluse kinosaalis (esmakordselt?) kuulda seda brixxxi arvates paremat kahest nimekaimust.

Noh, "Hired Guni" näidati ka mõnes valitud kinos, nii et päris esimene kord ei ole (jah, Termikas kirjutas mõne aasta eest soundtracki filmile, mille peaosas on Michael Madsen. Deal with it!). Aga see, kuidas "Päevad, mis ajasid segadusse" Termika muusikat kasutas, ajas küll päris närvi. Te võtate Jaagupi surnud sõbrale pühendatud klaveriballaadi, mis on arguably ilusaim laul, mis iial kirjutatud, ja panete selle suvalise peostseeni taustaks, kus sellel absoluutselt mingisugust tähendust ei ole? Ei ole väga ilus tegu, eriti kui arvestada, kuidas see film muidu muusikaga ümber käib.

JazZ- kirjutas:inb4 <Forza> "kek, Scorpionsi pole vinüülil"

Kõik on vinüülil, halb nali.

Tegelastest meeldis kõige rohkem see madala häälega jorss, tundus kuidagi mõistlik tüüp. Aga jah, tegelased on siin ikka väga õhukesed, kuigi IlseV põhjendus sellele kõlab tegelikult täitsa vastuvõetavana. Keegi rääkis siin midagi Toompere näoilmete kõnekusest, aga minu meelest oli see eelkõige lihtsalt segadus tema silmis, kuna sel tegelasel polnud mingeid motiive ega isegi isikupära. Ja noh, võib-olla töötas see lõpuks kuidagi loo mõjuvuse kasuks, aga sel juhul oli see pigem pime õnn kui näitlejapoolne sihilik valik. Sümpaatne jorss on ta küll, sellele ei saa vastu vaielda.

Kõnepruuk tundus üldiselt veits liiga tänapäevane, "okei" sel hetkel veel küll käibesõna ju polnud (?). Muidu olid tõesti suhteliselt normaalsed dialoogid, Jazi poolt pakutud "ei kriipinud kõrva" on täitsa adekvaatne kirjeldus. Ainuke vestlus, mis selgelt halb oli, oli see Allari ja Maria vaheline "elu on pidu" jutt. Ja päris alguses võrdles üks jorssidest neid linnatüdrukuid lindudega - tundus suht kunstlikuna. Aga üldpildis tõepoolest korralik. Tavalisest Eesti filmist kindlalt parem.

Veel mõned uitmõtted, mille ümber ma eraldi lõiku ehitada ei viitsi:

Huumor oli mõnusalt subtle. Tabasin ennast üsna tihti irvitamas mõne tegelase käitumise, maneeride, sõnavaliku või siis lihtsalt olukorra üleüldise jaburuse üle, ilma et sellele sihilikult vaataja tähelepanu suunatud oleks.

Miks arvas keegi, et 28-aastane Jaanika Arum, kes just "Perekonnavaledes" põhimõtteliselt pereema mängis, sobiks 10. klassi tüdruku rolli? Nagu tõsiselt, see on ju mingi kahekordne vanusevahe.

Kuulsin mingis stseenis, et keegi käänas "õlut" valesti. Kui te päevast päeva õlut joote, siis võiksite vähemalt teada, kuidas seda käänata, jobud!

5/10

See on mingi eriti pikkade postituste teema. Kui kirjutama hakkasin, tahtsin kahe lõiguga piirduda, aga näete, mis välja tuli!
Kasutaja avatar
Rasmus
Filmiveeb.ee meeskond
Filmiveeb.ee meeskond
 
Postitusi: 5052
Liitunud: 08. Märts 2012, 15:26
Asukoht: Honey Island Swamp

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Jolt » 21. Aprill 2016, 16:15

Võtsin juba tükk aega hoogu, et mingeid mõtteid selle filmi kohta kirja panna. Enne Rassu kommentaari oleksin saanud suure määrani vaid jätkata seda matrjoška-matrjoškas motiivi, "Päevad, mis ajasid segadusse" kiitmisel. Aga JazZ oli selle nalja juba ära teinud ning piisava põhjalikkuse ja täpsusega ära kirjeldanud filmi need plussid, mida teised veel katnud polnud. Seega polnudki justkui lisada muud kui "jerp".

Nüüd saan siiski tulla ja öelda, et alati ei peagi filmi aluseks olema väga selgetesse raamidesse asetatud lugu. BvS nt tõestas seda päris hästi, aigh? Valdav osa Linklateri filmograafiast koosneb filmidest, mis koonerdavad süžeega. See viimane näide ei ole juhuslik. Mul tekkis juba promomaterjali alusel tunne, et "Päevad, mis ajasid segadusse" ei ole suvaline pealkiri ja seos "Dazed and Confused"-ga on väga otsene. Seega läksin filmi vaatama eeldustega, et rõhk on pandud õhustikule ja ilmselt proovitakse täpsemalt paika panna pigem ajastu meelsus kui peategelase arengukaar.

PMAS sarnaseid argiste tegevuste läbi räägitud slice-of-life lugusid on vähemalt nii palju, et seda võib julgelt nimetada omaette žanriks. Seega polnud minu jaoks selles õhukeses süžees midagi ootamatut. Küll aga üllatas mind kuivõrd oskuslikult oli nendesse argistesse hetkedesse sisse punutud absurd ja ärräigelt teravalt lõikav huumor. Olen samuti pärit väikesest maakohast ja seega kuulnud ning näinud palju lugusid, mis vähemalt fragmentide tasemel tulid PMAS-i vaadates väga selgelt meelde. Isegi kui ei toimunud selget progressi, mille tulemusena jõuaksid tegelased punktist A punkti B oli see film üllatavalt ehe ja tihkelt ehts. Puhast naudingut pakkus ka see, kuivõrd ilusa pildikeelega see lugu räägiti ja kui hästi oli valitud taustamuusika. Need lood naelutasid selle filmi ajas väga täpselt paika.

Olen Rassuga tõsiselt sama meelt selles osas, kuivõrd kindla käega see film tehtud on. Ka mina uskusin iga kaadri puhul, et selle taga oli selge nägemus. Üks väheseid kodumaiseid filme, mis ei kuulu žanrisse Eesti film, selles halvustavas tähenduses. Ja ometi on tegu looga, mis tabab kuidagi väga täpselt üht lõiku eestlase olemusest. Sügisballi kõrval parim Eesti film (mida mina näinud olen).
Pole kindel, kas antud näite puhul kehtib "topelt ei kärise" loogika, kuid kirjutasin selle kõik umbes kaks korda, sest idle=log off and sht. Jäägu siis nii, et ka kirjavigasid märkavad inimesed saavad võidutseda.
Kasutaja avatar
Jolt
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 2207
Liitunud: 12. Juuni 2007, 12:02

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Ralf » 21. Aprill 2016, 18:16

Jolt kirjutas:Mul tekkis juba promomaterjali alusel tunne, et "Päevad, mis ajasid segadusse" ei ole suvaline pealkiri ja seos "Dazed and Confused"-ga on väga otsene.

Ruumet olla öelnud, et ta pealkirja just sealt tuletaski, nii et Sa ei eksi.
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13749
Liitunud: 06. Mai 2006, 14:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Jolt » 21. Aprill 2016, 20:33

Hakkasin juba oma sherlocklikust järeldusvõimest joovastuma, kui märkasin "Päevas, mis ajasid segadusse" ingliskeelset tõlget, mis ka selles teemas ära toodud. See seos on tõesti sedavõrd üks-ühene, et otsade kokku viimine ei nõua kuigi suurt ajupingutust. Ilmselt sellest kõla sarnasusest too ootus minus ka tekkis.

Nüüd on õige aeg uurida, mida Ruumet kuskil rääkinud on. Enne filmi nägemist vältisin Kanal2's näidatud making-of'i ja kogu muud materjali teadlikult ja püüdlikult.
Kasutaja avatar
Jolt
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 2207
Liitunud: 12. Juuni 2007, 12:02

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Ralf » 21. Aprill 2016, 21:01

Jolt kirjutas:Nüüd on õige aeg uurida, mida Ruumet kuskil rääkinud on. Enne filmi nägemist vältisin Kanal2's näidatud making-of'i ja kogu muud materjali teadlikult ja püüdlikult.

Intervjueerisime teda Kinovärgiga mandariini 15. saates ja küsimustele vastamine pole kindlasti ta tugevaim külg, aga selline särtsakas neiu.

ERRi filmivestluses temaga näeb lisaks Ruumetile meie oma hau'd roolimas autot ja ka küsimustele vastamas!
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13749
Liitunud: 06. Mai 2006, 14:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Päevad, mis ajasid segadusse

PostitusPostitas Soprano » 22. Aprill 2016, 10:38

Ruumet koos Martti Heldega ("Risttuules") on kindlalt Eesti filminduse tulevikulootused, et mõlema puhul pakub huvi, mis nad järgmiseks teevad.
Kasutaja avatar
Soprano
Filmiveeb.ee admin
Filmiveeb.ee admin
 
Postitusi: 8748
Liitunud: 06. Jaanuar 2007, 05:24

Järgmine

Mine Filmid

  • Statistika
  • Kes on foorumil

    Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 54 külalist