Üle väga pika aja esimene film, mida ma olen puhtalt treileri põhjal vaatama läinud. Sattusin seda eelmisel reedel Sõpruses nägema ning tõepoolest, intuitsioon ei vedanud alt ja tegu oligi korraliku filmiga. Kõva
cast on muidugi kõige aluseks - ma isegi ei oska öelda, keda ma neist neljast kõige rohkem armastan. Matthias Schoenaerts on hetkel filmitööstuse üks nägusamaid vendasid ja mul on väga hea meel, et ta lõpuks ometi oma ilu ka Belgiast pisut kaugemal näidata saab. Meenutab küll Putinit, aga mis sellest. Ja Dakota Johnsonil on imeline oskus isegi kõige igapäevasemad dialoogid üdini seksuaalsusest nõretama panna. Nüüd võib muidugi ette kujutada, milline Margot Robbie samas rollis olla võinuks, aga ma ausalt öeldes kahtlen, et keegi Johnsonit tema süütus süüdluses üle trumbata suudaks. Meeldis, kui vabalt
cast ennast tundis - andis sellist lõunaeuroopalikku (füüsilist) vabameelsust kenasti edasi. 2015. aastal oli
vibe'i poolest sarnaseid filme tegelikult veelgi: prantslaste "Un moment d'égarement" ja Jolie lavastatud "By the Sea" meenuvad esimesena. "A Bigger Splash" on minu silmis kolme seast terviklikuim teos. Sisuliselt mingit erilist komplekssust ei pakuta, aga mina seda isiklikult puudujäägiks ei pea - tegelaste käitumist ja tundeelu jälgida on hoopis pingelisem ja puht inimlikul tasandil põnevam. Eriti kui seda nii meisterlike näitlejate kehastuses nautida saab. -
8/10"Suspiria" uusversioon on kindlates kätes. Guadagnino oskab pinget luua küll.