Kai
La JetÊe
Dokumentaalfilmide tegija Chris Markeri ainuke väljamõeldud sisuga film, mis tõi talle ka ühtlasi suurima tuntuse.
La JetÊe ei ole film selle sõna tavamõistes. Tegu on fotoromaaniga, kus näidatakse järgemööda must-valgeid pilte ja kommenteeritakse toimuvat. Lugu on sellega hästi edasi antud: nimetu mees elab katastroofijärgses maa-aluses punkris Pariisis, mis hävines pärast Kolmandat maailmasõda ja saastati radioaktiivselt. Teadlased üritavad ajaeksperimentidega ajasündmusi muuta, kuid katsejänesed surevad või kaotavad mõistuse. Lõpuks valitase ajareisiks välja nimetu kangelane, kelle mälus on pilt mõrvast lennujaamas ja ühest naisest. Seotus selle pildiga peab aitama mehel mõistuse juurde jääda. Minevikus leiabki mees selle naise ja armub, kuid pärast mitut minevikku reisimist, saadetakse ta teadlaste poolt tulevikku, kust ta leiab rahumeelse, arenenud kultuuri, kes suudab ilma kõrvalmõjudeta vabalt ajas reisida. Nad pakuvad mehele võimalust jääda nende aega, kuid armastus mineviku naise vastu on tugevam. Film on aluseks aastal 1995 valminud filmile "Kaksteist ahvi".
Täielikku tutvustust loe siit.
