"Blackhat" ehk õpetus sellest, kuidas kahe tunniga oma mitmekümneaastane karjäär põhja lasta.
Esimese olulisema tulevahetuse ajal mõtlesin, et sellise filmi ja lavastajatööga võiks vabalt hakkama saada Uwe Boll, aga peagi sain aru, et isegi see oli liiga helge võrdlus. Pisut meenutas "Transcendence'it" just nimelt selle poolest, et isegi nimekate näitlejate töös oli näha ebakindlust lavastaja võhiklikkuse tõttu. Olgu mainitud, et "Transcendence" oli oluliselt parem film.
Ebanormaalselt palju kasutati
shaky cam'i ja rikuti selle abil mitu olulisemat võitlusstseeni ära. Kuidas niivõrd mainekas lavastaja sellist asja endale lubada saab, käib mul üle mõistuse.
Ainuke tõepoolest hästi teostatud stseen oli see, milles
aga ka see tehti juba "Heat'is" kakskümmend aastat tagasi palju efektsemalt ära, nii et erilist üllatusmomenti selles mõttes polnud. Peale kirjeldatud juhtumit läks aga selleks hetkeks niigi keskpärane film veelgi allamäge ning paranemismärke hiljem ei tulnud. Kõige vastikum oli varrukast tõmmatud armastuslugu, mis tundus ebaloomulik ja täiesti ülearune ning jäi lõpuni pinnuks silma.
4/10