Alguspunkt

[Soprano]

Alguspunkt
I Origins (2014)

„Silmad on hinge peegel.” See mõttekild leiab kasutamist ikka ja jälle, kuid harva on see idee lihvitud nii peensusteni ning asetatud filmi keskmesse nõnda prominentsel moel nagu seda on teinud alles oma paljulubava ja isikupärase karjääri algstaadiumis olev stsenarist ja lavastaja Mike Cahill oma teises täispikas linaloos, mille iseloomustamiseks võiks kasutada vabalt väljendit „teaduslik triller”. Kindlapeale sõnapaar, mis mõningaid inimesi esialgu pelutada võib. Teisi aga ligi meelitada ...

Telesarjaga "Keeluaja kuningas" (Boardwalk Empire) end vahelduseks ka mainstream-publiku teadvusesse mänginud indie-filmide ja Euroopa kino ammune lemmiklaps Michael Pitt kehastab noort ja ambitsioonikat doktor Ian Grayd, keda iseäranis paelub inimsilma evolutsioon ning kelle tööks ja hobiks ühtaegu on inimsilmade fotografeerimine. Kui noor teadlane ühel õhtul labori asemel maskipeole satub, kohtab ta salapärast tütarlast, kes ta oma jalustrabavate silmadega ... jalust rabab ja seejärel Tuhkatriinu kombel kaob. Aga mitte enne, kui ta on lasknud Grayl enda silmadest foto teha. Viisil, mis teeb au ka Baker Streeti teatud residendile, läheb noormehel korda nõel hiiglaslikust heinakuhjast üles leida. Kaks noort inimest kohtuvad, armuvad ja seda kõike selleks, et saatus kõige julmemal moel nende ellu saaks sekkuda ...

Filmiga "Teine Maa" muljetavaldava debüüdi teinud Cahill jätkab talle omaseks muutunud teel, ristates selgi korral kaasakiskuval moel teadust, tundeid, armastust ja kaotusevalu. Kriitikud võivad talle ette heita mida iganes, kuid ambitsioonide puudumist nende seast ei leidu.

2014.poff.ee

Loe täielikku tutvustust siit

[LiveForThis]

Minu kolmas - esimesed kaks olid "Goodnight Mommy" ja "Mommy" - lemmik juba homme lõppevalt PÖFFilt. Nagu ka kaks eelmist, läheb seegi film kohe 2014. aasta lemmikute sekka.

Mike Cahill, kes kogus tuntust ulmeliste elementidega indie-draamaga "Another Earth", mida ma ei ole siiani näinud, tuli seekord lagedale sisutiheda ja dramaatilise ulmeliste elementidega ambitsioonika indie-draamaga, mille siiras, emotsionaalne ja mitmetasandiline karakteripõhine lugu ning intelligentne ja mitmekülgne nägemus teaduse vastandumisest spirituaalsuse ja religiooniga puges mulle sügavale hinge. See on üks nendest filmidest, mille edastatav emotsioon on niivõrd tugev, et tead juba lõputiitrite ajal, et tegu on ühe aasta parima filmiga.

Michael Pitt, Astrid Bergès-Frisbey ja Brit Marling moodustavad keskse värvika tegelastekolmiku, kes rändavad nii teaduslikel ja religioossetel teedel pikalt, rõõmsalt ja vaevaliselt, et jõuda vastusteni, mis nende hinge painavad ja närivad. Stsenaarium, mille intelligentsus, tugevus ja avatus muudavad filmi aasta üheks intrigeerivamaks ja huvitavamaks teoseks.

Tegu ei ole täiusliku filmiga, kuid mulle läks väga korda. Ja sellistel juhtudel lähtun puhtalt emotsioonist.

5/5