Üllatavalt kvaliteedirohket ja tõsimeelset klišeeputru pakkuv vanakooli dramaatiline märul, mis ei võta end üleliia tõsiselt, aga just nii palju, et kogu filmi katva kivinäo taga peituv irvitama ajav huumor ja verisevõitu vägivald võidule pääseks.
"Ekvalaiser", nagu ma seda filmi hellitavalt kutsun, pressib lausa vägisi oma b-filmi huumorit igast praost sisse ja minu meelest teeb seda hulga tõhusama - naljakama, tõsisema ja eneseteadlikuma - kvaliteedipitseriga kui kogu see õnnetu "Exmärulivendade" filmiseeria, mis minu jaoks on lihtsalt õnnetu märg plekk, eriti see jube kolmas osa. "Rambo 4" all the way!
Vahel isegi viskasin nalja, et "Ekvalaiser" on nagu "Man on Fire 2". Ainult, et Creasy on vana ja seniilsevõitu keskealine, kes armastab öise uinaku asemel keset ööd kohvikus sitsides "Vanameest ja merd" (enam otsesemat seost peategelase kimbatusele annab leida) lugeda. McCall`i sihiks on teha ots peale "100 raamatule, mida peab elu jooksul lugema"
Huvitav, et kas võimalikus järjes vaatab McCall "100 filmi, mida elu jooksul peab nägema". Lihtsalt mõte. Või "100 mängu, mida peab elu jooksul mängima"
"Ekvalaiser" ei paku küll mitte-mitte-mitte midagi uut, aga viisakat, humoorikat, tõsimeelset ja imekspandavast innust pungil draamatilist vanakooli märulit pakutakse ilmselge rahuloluga. Mul ei ole pikka aega kinos nii lõbus olnud, eriti kui vaadata suurel ekraanil järjekordset katset teha liigvanakooli möllufilme.
Filmi parim nali? Vladimir Puškin!
Finaalmadistamist ilmestas New Dawn Fades, Moby esituses.
https://www.youtube.com/watch?v=eUv4KUlyeto4/5