Tuul tõuseb

[Ralf]

Tuul tõuseb
The Wind Rises (Kaze tachinu) (2013)

"Tuul tõuseb" räägib loo lühinägelikust noorest unistajast Jiro Horikoshist, kes tahab olla piloot, kuid ei saa halva nägemise tõttu. Mees otsustab hakata lennukeid looma ning peagi joonistab valmis hävitaja, millega Jaapan korraldab USA-le rünnaku Pearl Harboris.

Ülevaate lisas: filmiarvustus

Loe täielikku tutvustust siit

[filmiarvustus]

73-aastane Hayao Miyazaki on vaieldamatu animatsioonide ülemaailmne tipp, kelle sulest on tulnud selliseid meistriteosed nagu "Castle in the Sky", "My Neighbor Totoro", "Kiki's Delivery Service", "Princess Mononoke", "Spirited Away" ja "Howl's Moving Castle". 2014 aasta aprillis toimub juba kaheksas JAFF ning selle avafilmiks olev Miyazaki viimane film "The Wind Rises" kandideeris lisaks veel parima animatsiooni Oscarile ning oli 2013 enim vaadatud film Jaapanis.

Miyazaki on üks neist lavastajatest, kelle töö on koguaeg üllatav ja uus ning iga kord pakub midagi meeldejäävat. Tema varasemad tööd on kõik suutnud tekitada minus tunde, nagu oleksin noor poiss, täis elujõulist fantaasiat ja kõik on võimalik. "Tuul tõuseb" on tugevalt erinev tervest tema eelnevast loomingust, sest on maapealne ja inimlik lugu. Võiks isegi öelda, et fantaasiavaene (rääkides Miyazaki tasemel fantaasiast), aeglase tempoga ja võib-olla isegi kohati igav. See ei tähenda kohe kindlasti mitte, et tegemist oleks halva animatsiooniga, kuid pean ütlema, et selle filmi vaatamise ajal tegin midagi, mida ei oleks kunagi arvnud, et Miyazaki lavastuse juures teen - vaatasin oma kella!

Visuaalselt on tegemist lummavalt ilusa teosega ning hea on näha, et Miyazaki on võtnud endale palju vabadusi, mida varasemalt on vältinud. Minu jaoks tõusis lugu esile kahes tugevas aspektis. Esimene ja kõige emotsionaalsem on armastuslugu Jiro ja Nahoko vahel, mille kohta sobib tõeliselt hästi sõna - ilus. Nende suhe on täis tugevaid elulisi momente, kuid kordagi ei paisu suuremaks kui elu, olles seega seostatav igale filmivaatajale. Teiseks tugevuseks on lapse visiooni ja fantaasia säilitamine läbi Jiro unistuste, kus keskne kangelane on Itaalia insener Caproni. Sellise mõnusa fantaasialaksuga saadab Miyazaki ka selle filmi ja enda karjääri igavesele puhkusele.

Paraku on lugu natukene liiga pikk, mis tõttu olin sunnitud ka oma kella vaatama. Väga vaikne tempo, vaikus ja tugevalt korduvad stseenid oleks tulnud välja lõigata, et lugu oleks kompaktsem, kuid see on tegelikult sellise sisu juures pisuke viga. Lisaks armastusele on lugu allegooriline sõja ja tuleviku suhtes, tuues sisse lennukite loojate dilemma, sest nende töö läheb pomme inimestele pähe kukutama. Õnneks väldib film igasugust poliitilist tooni, kuigi on tugevalt rahvusvaheline ja mitmekeelne. Minu jaoks annab narratiivile juurde teadmine, et tegemist on tõsielulistel inimestel põhineva looga, mis näitab Miyazaki austust nende vastu, et viib selle loo maailma silmade ette. Lõpuks on "Tuul tõuseb" selline film, mille ainult vanameister Hayao Miyazaki oleks saanud teha.
Filmile hindeks tugevad kaheksa punkti. 8/10.