Postitas filmiarvustus » 12. August 2014, 09:33
James Gunn pole varasemalt suutnud silma paista, kui eriline lavastaja/stsenarist, kuid värskelt kinodesse jõudnud "Galaktika valvurid" räägib hoopis teist juttu. Lavastaja enda ja Nicole Perlmani poolt kokku pandud stsenaarium põhineb vähe tuntud koomiksil, mille loojateks on Dan Abnett ja Andy Lanning ning kõige enam sarnaneb Star Warsi ku Marveli enda universumiga. Aasta 2014 üks oodatuimaid filme on siin, kuid kahjuks meelde jääb ainult selle soundtrack.
Antud filmi puhul on suures koguses aspekte, mida Marveli filmidele üldjuhul ei omistaks, millest kõige olulisemaks pean otsust kasutada sedavõrd tundmatuid karaktereid. Kes julgeb tunnistada, et enne seda filmi polnud kuulnudki sellisest koomiksist? Ja varasemast filmist? Täpselt. Lisaks mindi valikus komöödiaga, mis eelkõige pilab žanri (ka Marveli enda filmide) kližeedeks peetavaid momente, situatsioone, dialooge ja karaktereid. Tulemuseks on üpris suurejoonile seikluskomöödia, mis laenab tugevalt ulmehiidilt Star Warsilt (just Han-Solo ja Star-Lordi sarnasus) ning paljudelt teistelt tuntud nimedelt (Firefly, Mass Effect, Star Trek jms). Film suudab naerutada suures koguses ja panna unustama enda reaalse kestvuse, kuid Marvelile kohaselt väga sisutühi (ühe objekti ümber keerlev) narratiiv ja liiga hea soundtrack, ajavad asja tasakaalutuks teoseks, mis ununeb kiiresti.
Julgen öelda, et tegemist on seni naljakaima Marveli filmiga, mis ei ole muidugi suur näitaja, kuid siiski märkimisväärne. Silmapaistvaid punkte on terves selles projektis ikka väga palju. Esiteks on idee tohutult julge, mis suudab tekitada vägagi ideaalse kontrasti huumori ja draama vahel, samas jättes veel palju asju lahtiseks ja publikut soovima järge (mis juba tegemisel). Kindlasti tahan kiita ka näitlejaid, kes on selle loo alustalad ja põhjus, miks terve film on sedavõrd edukas. Chris Pratt on ideaalne Star-Lord ning mehe koomiline ajastus paneb mõtlema, et miks ta varem ei ole oma karjääri sellises suunas hoidnud. Dave Bautista on üks väheseid endiseid maadlejaid, kes suudab lõpuks ka näidelda. Muidugi ei ole mees veel Dwayne "The Rock" Johnsoni tasemel, kuid pean tunnistama, et nautisin tema esitlust väga. Zoe Saldana on omas rollis kindel ning veidralt seksikas ja võib-olla kõige huvitavama taustaga, mis annab lootust tema karakterile eraldi filmiks. Kiidaksin isegi Vin Dieseli minimaalselt rolli kui Groot, kes oskab öelda ainult kolme sõna: "I am Groot!". Väga sarnane roll filmiga "Iron Giant", kuid tohutult meeldejääv ja hästi paika pandud. Kindel staar ja stseenivaras on väikene pesukaru Rocket, kellele laenab oma hääle Bradley Cooper. Peale selle, et ei ole aru saada Cooperi häälest, ei paista kusagilt, et väikene maniakaalne pesukaru on arvutiga loodud. Vihane ja märulit täis Rocket loodetavasi leiab endale koha "Expendables 4" koosseisus, kui see film peaks sündima.
Kahjuks ei saa filmist asja, kui antagonist on jama. Sellega tehti kaks suurt viga, mis jäid häirima kuni loo lõpuni. Esimene on see, et Ronan ei tundu ohtlik ja ta jäetakse välja muust filmist talle omistatud tõsimeelsusega. See tähendab, et tema tutvustamine on pinnapealne ja mehe meeleolu muust ümbritsevast huumorist paks olevast keskkonnast täiesti mööda. Teine suur miinus oli Thanose kaasamine, sest juba kohe alguses saab publikule selgeks, et põhiline antagonist selles loos üldse ülesse ei astugi, mis muudab terve selle loo konflikti vähem tähtsaks. Üldises plaanis julgen öelda, et Star Wars ja Star Trek saavad enda kõrvale uue ja kolmanda suure kosmoseulme seeria, mis kindlasti naerutab meid veel aastaid. Midagi sellist, mis "Firefly" oleks võinud olla.
Loole hindeks annan korralikud seitse punkti. 7/10.