Lõputu armastus

[uLtImAtEcRiTiC]

Lõputu armastus
Endless Love (2014)

Romantiline draama, kus Alex Pettyfer ("Magic Mike") ja Gabriella Wilde ("The Three Musketeers") on kaks teismelist, kelle vaheline armastus pöördub süngeks ja hävitavaks kinnismõtteks.

Loe täielikku tutvustust siit

[filmiarvustus]

1981 ilus Scott Spenceri romaani põhjal vändatud film "Endless Love", mille peaosas oli Brooke Shields. Raamatust tugevalt kõrvale kalduv lugu tutvustas maailmale tänapäeval selliseid tuntuid nimesid nagu Tom Cruise, Ian Ziering ja Jamie Gertz, kuid mitte midagi muud erilist. 2014 sõbrapäeval ilmub uusversioon 33 aastat tagasi ilmunud filmile, kuid ainsaks sarnaseks asjaks jäävad karakterite nimed. Teismelistele tüdrukutele kirjutamisega elatist teenivad stsenaristid teavad täpselt, milliseid nööre tõmmata, et kõik neiud kinosaalis oleksid lummatud.

"Lõputu armastus" räägib Jade Butterfieldist, kes just lõpetas keskkooli. Paar aastat varem tema vend suri ära ning tüdruk suures leinas hoidis teistest eemale ega ole väga populaarne. Peale kooli lõppu, suve alguses, tutvub tüdruk koolikaaslase Davidiga, kellega neil tekib suur armastus. Ainsateks probleemideks on Davidi ja Jade'i staatuse vahe ning tüdruku liigselt kaitsev isa.

Üks hea asi selliste filmide juures on nende võime mitte kunagi üllatada. Igasugused noortele puberteedieas tüdrukutele suunatud linateosed on suures osas täiesti sama pulgaga loodud. Pean ausalt tunnistama, et "Lõputu armastus" on natukene erinev ning paaril momendil oli endalgi tobe muie näos, sest film on kohati lihtsalt liiga armas. Tervikuna on film siiski täidetud selle väsitava "üks tõeline armastus" jutuga ning jämedalt projekteerib noortele äärmiselt ebareaalseid väljavaateid seoses armastusega. Kvaliteetfilmina seda kuidagi võtta ei saa, sest suures osas on sisu täiesti naeruväärselt üle näideldud ja lapsik, ilma igasuguse mõjuta ja emotsioonita (vaataja jaoks), liigselt melodramaatiline ning äärmiselt ebausutav, et kaasa elada on põhimõtteliselt võimatu.

Raske on uskuda, et peategelased peaksid olema sündinud kusagil 1997. aastal, arvestades, et näitlejad on mõlemad dekaadi võrra vanemad. Dialoog terves ulatuses on täis veidrat ja emotsioonidest hägust loogikat, tehes sellest filmist kohati jälle päris hea komöödia (mitte tahtlik). Narratiiv eirab igasugust õpetust noortele naistele seksuaalsuse kohta suhetes, vaid pimesi väldib igasuguseid päriselulisi tagajärgi nagu rasedus, haigused jms. Karakterid on kõik sedavõrd stereotüüpsed, et neid nimedega nimetada oleks asjatu. Film on täidetud valgenahalistega, kes on ilusad, seksikad ja rikkad ning publiku ülesanne on vaadata nende "probleeme". Pealiskaudne lähenemine noorte esimesele armastusele.

Üritades vaadata natukene kaugemale ja sügavamale sellest eemaletõukavast pealispinnast, hakkab kooruma lugu, mille eest kõik need punktid sellele filmile ka tulevad. Minu silmis saaks seda teost vaadata kui Jade lugu - naiseks saamise ja enda saatuse üle kontrolli haaramine. Lugu lämmatava ja liigselt kontrolliva isa võimu alt vabanemine, oma soovide ja muredega iseseisev lahendamine. Terve film kandub ainult Jade'i elule selliselt, et filmis ei oleks dialoogi, kus teemaks ei ole Jade. Teismelise mässu rõhutamine on niivõrd oluline, et ainukene ratsionaalne ja praktiline inimene muudetakse antagonistiks. Lõpetuseks ütlen, et kui saab üle klassikalisest teismelistele suunatud ajuvabast draamast, siis leiab siit natukene õpetust igale isale ja tütrele, eriti neile meestele, kellel on probleem oma tütarde vabaks laskmisega.
Filmile hindeks annan vaevalised viis punkti. 5/10.

[Ralf]

Väga hästi kirjutatud (nt see, kuidas ühe poja surm mõjutas isa tundeid tütre suhtes ja kuidas tolle poja isiklikud omandid neid sümboliseerisid, on märk tugevast stsenaristikast) ning mõnusalt karamelline nagu sellisest filmist ootakski, nii et ei nurise. Osatäitjad oleks võinud ehk natuke ilmekamad olla (Pettyfer sucks), aga minu jaoks ... täitsa toimis, for what it is.
Arvustus