Beebiga kimpus

See foorum on mõeldud Filmiveeb.ee filmide kommenteerimiseks.

Moderaator: Meeskond

Beebiga kimpus

PostitusPostitas Ralf » 10. September 2013, 15:02

Beebiga kimpus
Bringing Up Baby (1938)

Üsna mitmes kolmekümnendate aastate menukomöödias oli tegemist tuisupäise pärijannaga. Veteranlavastaja Howard Hawksi crazy-komöödias on taoliseks ekstsentriliseks pruudikandidaadiks Connecticutis elav Susan Vance (Katharine Hepburn), kellel on kodustatud leopard nimega Baby. Tõeline tohuvabohu läheb lahti, kui Susani üleannetu peni George virutab ära lähikonnas toimuvatel arheoloogilistel kaevamistel leitud kondi. Tegemist on ainukese puuduva lüliga, millega õnnestuks hajameelsel paleontoloogil David Huxleyl (Cary Grant) lõplikult rekonstrueerida eelajaloolise dinosauruse skelett. Kondi jälgi ajades jõuab tõsimeelne teadusemees viimaks Susani farmi, kelle lakkamatu optimism suudab ka Davidit nakatada.

Loe täielikku tutvustust siit
Kasutaja avatar
Ralf
love <3
 
Postitusi: 13749
Liitunud: 06. Mai 2006, 14:57
Asukoht: Sinu voodialune (väga tolmune *köh*)

Re: Beebiga kimpus

PostitusPostitas Forzelius » 10. September 2013, 17:25

Kohati rändas ikka natuke halvas mõttes klassikalise ajastukomöödia radadel, aga õnneks suutis ka üllatada. Selle eest krediteering suures osas Hawksile. Olgu need siis lennukid või leopardid, aga julge katsetaja ta oli. Tõeline visionäär. Antud filmis ta isegi üllatas mind, et kuigi vahendid olid tal niivõrd teistsugused, siis kohati stiil oli ikka selline nagu sel perioodil kombeks. Grant samuti, polnud nii üle võlli kui arseenifilmis, aga kohati ikka sellised "räägime hästi kiiresti ja ärme kuula üksteist, siis saab 5 sekundit peale jahmatava fakti esiletoomist teeselda, et ma ei kuulnud seda" momente. Need muutuvad tõesti juba tsipa tüütuks, aga kuna ülejäänud osa mulle 30-40-ndate komöödiate juures on nii ahvatlev, siis olen harjunud nendele läbi sõrmede vaatama. Hepburn stiilne ja väärikas, kuid samal ajal salakaval ja äge nagu ikka.
Üks klišee, mis muidugi igavesest ajast igavesse häirib selle žanri juures, on see, et kui naine tahab mingit meest endale saada, siis sel mehel ja ta algsel naisel tekkib filmi kestel mingi suvaline tüli, mille pärast kõik eelnevad kihlused ja suhted ära lõpetatakse. Sellised üleööarmumised on ikka nii naljakad just Granti filmides. Oh well, naerda sai selle eest väga korralikult, rohkem kui tavaliselt. Stseen, kus Susan üritab oma tädile seletada, et David on suur jahimees, võttis isegi naerupisara.
PiltPiltPilt
Kasutaja avatar
Forzelius
Ristiisa
Ristiisa
 
Postitusi: 13222
Liitunud: 22. Mai 2005, 21:22


Mine Filmid

  • Statistika
  • Kes on foorumil

    Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 133 külalist