Postitas filmiarvustus » 04. Jaanuar 2014, 18:21
Richard Curtis on mees, kes teab ja oskab naistekaid kirjutada ja lavastada, kuid eelkõige on tema mees, kes oskab need ka meestele huvitavaks teha. "About Time" on eelmise aasta üks parimaid kui mitte kõige parem naistekas, mis on peaosalise Rachel McAdamsi jaoks juba kolmas film, kus tema armatuseks on ajarändurist mees. Olen filmist pahviks löödud ning minu naine armastab seda filmi pisarateni.
Tegemist on igati meeldiva filmiga, mis on täidetud soojusega. Väga rahulik tempo ja sündmustik, mis kindlasti teeb südame soojaks ning annab läbi ekraani suure kallistuse igale inimesele, kes seda vaatab. Filmi eesotsas on hea ja loomulik armastav paar, kelle suhe ei tundu väsitav ning kelle dialoog on mõnus ja isehingava olekuga. Kindlasti pean ütlema, et filmi trailer valetab ning ürita jätta mulje, et tegemist peaks olema millegi "Butterfly Effect" või "Groundhog Day" sarnasega, kuid sellest on asi väga kaugel. Samuti ei ole film niivõrd armastusfilm naise ja mehe vahel kui hoopis isa ja poja vahel.
"About Time" on tehtud ainult publikule, et anda neile väärtuslik eluline õppetund ning vastata küsimusele, et mis saaks siis kui me saaksime kõiki asju uuesti teha. Film väga suur vaheldus igasugusele pessimismile ja negatiivsele, mis igapäevaselt meie kõigi ümber liigub. Olen endas pettunud, et terve film aeg ootasin midagi halba, et millal siis lõpuks asjad nihu lähevad. On hea meel öelda, et ei lähegi. Kõik on eluliselt ilus ning täis siiraid tundeid. Teose suurim pluss on äärmiselt ladus ja liigutav dialoog. Timi isa sõber ja näitekirjanik Harry (Tom Hollander) hoolitseb naljade eest ja teravate kommentaaride eest, Timi isa (Bill Nighy) annab sügava ja emotsionaalse sisu ning Tim ja Mary annavad paaridele iseloomulikud naljad ja tundelised avaldused.
Filmi narratiiv on tuntav kahes osas - romantiline lugu ning ulmeline ajaränne. Esimene osa on ideaalne ning parim, mida olen üle pika aja näinud. Teine osa ei allu enda tehtud reeglitele ning omab päris mitu suurt viga. Iga südametu inimene, kellele see film ei imponeeri (sest ei ole olnud armunud, suhtes või isaga lähedane) võib selle filmi väga lihtsalt täiesti puruks tõmmata. Samuti on kõik tegelased läbi loogikaprillide täis stereotüüpseid lahendusi, kuid tegemist on südamele mõeldud teosega, mis mängib sentimentaalsusele. "Ainult Aja Küsimus" ei talu mingisugust loogilist lähenemist, ainult avatud südant ja puhanud meelt. Kindlasti julgen seda soovitada igale südamlikule inimesele, kellel ei ole vastu mõni pisar valada ning palju naerda.
Filmile hindeks annan suurepärased kümme punkti. Olen lummatud.