Kui "Ну, погоди!" ja "Винни-Пух" (mis olid vist seriaalid või lühifilmid) välja arvata, siis polnudki ma seni ühtegi täispikka vene filmi näinud. Ja "Daylighti" nägemisest on ka omajagu aega möödas, nii et võrdlusmoment põhimõtteliselt puudus. Anyways, "Metro" oli tõenäoliselt esimeseks vene filmiks üks parimaid valikuid, kuna esiteks on tegu lihtsalt suurepärase filmiga ja teiseks on see küllaltki kallimate USA kinofilmide moodi.
Õhustik enne õnnetust oli väga pingeline, meenutas sellega veidi "Lõpp-punktide" katastroofistseene. Väga laheda stiiliga filmitud ja Moskva linnapilti hästi ära kasutatud. Õnnetus ise oli ka korralikult tehtud ning kui näiteks paljudes maailmalõpufilmides rõhutakse eriefektidele ja unustatakse inimeste saatus, siis siin on draamapool väga tugev ning katastroof mõjub tõesti katastroofiliselt. Aga selle arvelt ei kannata sugugi ka efektid, sest kui muidu katastroofikaid vaadates tekivad mõtted à la "see on küll päris hästi tehtud" ja "see näeb ebareaalne välja", siis "Metro" puhul ei läinud kordagi mu mõtted eriefektidele ― ju siis olid need nii head või sisu nii korralik, et ei jäänud üleliigseteks mõteteks aega. Kui viimases kolmandikus
Hindeks
9/10.