Vastik vanaisa

[uLtImAtEcRiTiC]

Vastik vanaisa
Jackass Presents: Bad Grandpa (Bad Grandpa) (2013)

Jackassi tegijate uues Borati-meeleolulises komöödias VASTIK VANAISA on 86-aastane Irving Zisman (Johnny Knoxville) koos oma 8-aastase lapselapse Billyga (Jackson Nicholl) rännakul läbi Ameerika. See ootamatult koomiline ja ebaviisakas paar võtab kinopubliku kaasa kõige pöörasemale varjatud kaameraga teekonnale, mis eales üles filmitud.

Teel tutvustab Irving noorele ja üsna kergesti mõjutatavale Billyle inimesi, kohti ja situatsioone, mis annavad sõnapaarile “lapse kasvatamine” hoopis uue tähenduse. Duo puutub kokku näiteks meesstripparite, laste iludusvõistluste pahurate missikeste (rääkimata nende veel pahuramatest emadest), leinavate matuseliste, mootorratturite jõugu ning paljude teiste pahaaimamatute kodanikega. Tavalised inimesed ebatavalistes situatsioonides teevad sellest ühe ogaralt lõbusa komöödia.

www.solariskino.ee





Loe täielikku tutvustust siit

[filmiarvustus]

Filmil on olemas täiesti konkreetne lugu, mida mööda karakterid Irving ja Billy liiguvad. Kordagi ei tule näitlejad oma rollist välja, mis tähendab, et tegemist ei ole klassikalise Jackassi tüüpi inimeste jobutamise filmiga. Filmi põhiline kese on vanaisa ja lapselapse enese avastamine ning suhte arendamine, mille käigus tehakse võõrastele inimestele palju vaimset piina süütute naerude arvelt. Üldine looarendus on suhteliselt täpne koopia ühele teisele tuntud komöödiale, mille kõige suurim nali antakse ära treileris. Näitlejate tööd on head, pannes Knoxville'i ühele äärele oma tavapärases viletsas võlus ning tema vastu noore ja andeka Nicolli, kes igas mõttes varastab etenduse. Kuigi karakterite usutavus on suur, ei ole minu kui vaataja jaoks usutavad kõik kõrvalised inimesed, sest kohati on filmitegijate õnn lihtsalt liiga suur. Tegijatel on selgelt ambitsioone ja ideesid puudu, kuid oma eesmärgi ajuvaba meelelahutusena nad täidavad ära. Seda filmi kannataks isegi teist ja kolmandat korda vaadata, kuid selle jaoks on tarvis teatud seltskonda. Filmiriiulile oleks täiesti sobiv lisa momentideks elus kui on tarvis midagi, kus puudub igasugune mõte. Julgen soovitada. Hindeks 6/10.

Põhjalikumalt saab lugeda siit: http://www.filmiarvustus.eu/2013/10/bad-grandpa-2013-oodatult-naljakas.html

[uLtImAtEcRiTiC]

Ei ole seda klassikalist kaadritagust stseeni, kus tehakse ettevalmistusi ning minnakse karakterist välja. Selles filmis ei näe kordagi Johnny Knoxville'i ega Jackson Nicolli.

Lõpus oli ju?

Ühtlasi need viimased 15-20 minutit, mis sinust mööda läksid, olid isiklikult just kõige meeldejäävamad ja hästi tehtud.

6/10 film.

[filmiarvustus]

Ei ole seda klassikalist kaadritagust stseeni, kus tehakse ettevalmistusi ning minnakse karakterist välja. Selles filmis ei näe kordagi Johnny Knoxville'i ega Jackson Nicolli.

Lõpus oli ju?

Ühtlasi need viimased 15-20 minutit, mis sinust mööda läksid, olid isiklikult just kõige meeldejäävamad ja hästi tehtud.

Võimalik. Sellepärast see läkski minust mööda, kuid sain aru, et osadele väga meeldis.
Filmis sees ei olnud selliseid kaadreid. Lõputiitrite ajal on juba väline kraam ning ei pea seda konkreetselt filmi sisult oluliseks.

[Ralf]

Väga ebaõnnestunud katse reaalsete situatsioonide abiga narratiivi luua, sest (tegijate perspektiivist) ei jää neist situatsioonidest improviseeritud, vaid etteplaneeritud mulje ja niinimetatud lugu ise liigub vaevaliselt. Filmis kujutatavad olukorrad ja juhuslikud inimesed näivad autentsed, kuid nende reaktsioonid ei eristu näiteks Maxima klientide omast, kui näed neid kaupluses avastamas, et on millegagi tünga saanud. Erinevalt Sacha Baron Cohenist napib üldiselt andekal Johnny Knoxville'il spontaansust ning tungi nii ennast kui ümberolijaid tõeliselt proovile panna. Näha inimesi poodi röövivat pensionäri korrale kutsumas pole kuigi vaimustav. Kehv mõte oli teha täispikk film tegelasest, kes ei olnud naljakas isegi "Jackass'i"-filmides olnud kümneminutistes lõikudes.

[Forzelius]

Dunno, ma ikka naersin, aga mulle Knox meeldinud alati. Pole otseselt Jackassi formaadi suurim fänn, sest kogu see šaraad on end ära mänginud juba ammu, aga selline süntees boratilaadse tegevustikuga oli täitsa hea. Aitas kaasa ka see, et mingi ähmane lugu taustaks oli, kuigi sel polnud absoluutselt tähtsust. Muljetavaldav oli just see väike klutt, kes suht suurepärane oli. Totaalne professionaal. Väga südilt sai hakkama lapsnäitleja kohta.
Also, Little Miss Sunshine, anyone?

Tiitreid oli ka tore vaadata. Alati mõelnud Boratit, Brünot või Diktaatorit vaadates, et kuidas neid inimesi küll maha rahustatakse peale selliseid šokimomente.